Skip links

Kaunis kohtumine kahe intuitiivse väikelapsega.

Vestlused valguslastega. Avatud tajudega ja väga intuitiivsete lastega.

Suvel käisid külas mul kaks väga intuitiivset last. Üks 4,5.a ja teine 2,5 a tüdruk. See pere on mulle väga tuttav ning vaatamata nende kinnisele ringile, on meil väga usaldusväärne läbisaamine nii vanemate kui ka lastega. Teadsin väga hästi, et seal peres kasvavad väga tugeva intuitiivsusega lapsed.

Elan suurte metsamassiivide vahel ja sõit metsamajani enne kohalejõudmist on pikk. Külalised nautisid tee looklemist läbi kaunite okaspuumetsade. Paraku ei ole ükski Eesti kant jäänud raieteta. Seega oli just enne kõnealust autosõitu (ca 3 päeva eelnevalt) teostatud paaripäevane kiire suur lageraie lank keset metsamassiivi. Kuid selleks, et seda lanku näha, pidi veel omajagu käänulist teedpidi sügavasse metsa sõitma. Autos viibivad isikud sellest raiest midagi ei teadnud.

Vanem tüdruk (4.a), nimetagem teda Päikeseks, et kaitsta lapse privaatsust ja tema perekonda,  oli terve tee minuga arutellu laskunud ning küsis minult erinevaid sisukaid küsimusi. Süübisin lapse juttu hoolega, oleksin arutlenud nagu täiskasvanuga. Hetkel, mil keerasin autoga asfaltteelt kruusateele ning algas sõit privaatsesse metsaalasse ning paremat ja vasakut kätt hakkasid terendama suured võimsad okaspuud, katkestas see tüdruk ootamatult meie jututeemad ning hüüdis puid märgates: „Tädi, palun tee auto aken lahti!“ ja ilma midagi ootamata lisas veel „ma tahaksin puudega rääkida!“

Jätkasin sõitu  ja lasin tagant akna alla. Järsku hüüdis ka selle tüdruku noorem õde(2,5a): „Tee minu poolt ka aken lahti! Mina tahaksin ka puudega rääkida!“

Kõik kuulasid, mida lapsed rääkisid. Tuul puhus autosse, sest jätkasime sõitu, aga 4-aastane tüdruk lausus aknast välja, vaiksel häälel kõnelusi autost mööduvate puudele, iga ühte eraldi vaadates. Jutt oli väga siiras ja kõlas alustusena umbes nii: „Tere puud… Mina siin… Mul läks täna väga hästi…“ Ja tüdruk jutustas puudele oma päevatoimetusi umbes nagu maailma parimatele sõpradele.

Mõlemad lapsed olid hetkega „kukkunud“ mingisse teistsugusesse salapärasesse maailmasse. Lapsed olid julged vesteldes, ei häbenenud. Unustasid kõik teised isikud autos ning süübisid ainult puudesse, küsides neilt ka küsimusi.

Sõitsime edasi sügavamel metsa. Me ei olnud veel kaugeltki jõudnud raielanguni, sest see asus mitme kurvi kaugusel.

Tüdruk aga katkestas taas jutu ja äkki hüüdis üle auto: „Tädi, sealt paremal pool, seal tee ääres. Kohe varsti me jõuame sinna. Sealt on väga palju puid ära lõigatud“. Noorem lisas vahele ja muudkui noogutas, toetas õe juttu : „Jah, jah on! Palju puid on surnuks tehtud! Suure nugaga, suure nugaga auto lõikas puud surnuks“. (Ehk siis laps kirjeldas harvesteri, millel saag küljes oma “grammatiliselt korrektses”, kuid siiras keeles.) Mitte jutt harvesterist mind ei morjendanud. Vaid hoopis midagi muud.

Võtsin korra hoo maha ja jäin tee ääres seisma, sest mind hämmastas see, et lapsed NÄGID reaalselt ette seda, kuhu me hakkasime kohe jõudma. ILMA, et nad oleksid teadnud, et seal tõesti äsja 3 ööpäeva tagasi suur raielank tehti. Veel enam, neil polnud võimalik teada halli aimugi mingist raielangust.

Olin korduvalt näinud mitmete kokkupuudete tulemusena nii oma laste aga ka teiste, avatud tajudega laste puhul, mismoodi nad 2-30 minutilisi sündmusteahelaid mitte ette ei taju, vaid lausa näevad (peenmateeria infoväljades). Ometigi võttis mind jahmuma nende laste ootamatu väljendus, sest raied teostati kõigile ootamatult ja ei olnud võimalik, et need lapsed oleksid teadnud, et just seal pool, kuhu nad viitasid – paremal kurvist mööda, on suur raielank.

Küsisin Päikeselt ja palusin tal kirjeldada: „ Kus kohas täpsemalt see raiutud ala on?“ Tema selgitab asiselt, umbes nagu asi oleks lihtsamast lihtsam: „Siit lähed otse, siis keerad paremale. Ja siis tee ääres, kohe autoga pead seisma jääma, pead kõrvale vaatama. Sõida  edasi, küll sa siis näed,“ õpetas ta mind asjalikult.

Imestasin, et tüdruk kirjeldas nii täpselt.

„Sul on õigus. Sealt on tõepoolest palju puid maha võetud. Kust sa seda tead? Sa pole seal käinud siis, kui puud maha võeti,“ palusin lapsel kirjeldada end täpsemalt, et ta oskaks väljendada ja fikseerida paremini seda, mismoodi ta infot tajub ja näeb.

Tema aga vastas kergelt ohates: „Lihtsalt tean… Ma näen seda…“ ja vaatas ÜMISEDES aknast välja :)))) ( Selgituseks: sünnipäraselt avatud võimekusega lastel on peenmateeria nägemine ning ka ettenägemine niivõrd loomupärane omadus, et nad ei võimenda ega komplitseeri ülemäära selle kasutust. Loe täpsemalt raamatust, vt. viidet all).

Väiksem tüdruk seal juures lisas ja noogutas: „Jah, ma ka näen. Päikesel on õigus. Küll sa ise näed, sõida edasi“.

Sõitsime edasi, jõudsime raielanguni. Peatasime auto ja lapsed vaatasid välja.

Mitte keegi ei lausunud sõnagi, nad ainult silmasid raievälju. Ühel tüdrukutest tulid pisarad silma ja ta vaikselt ja hääletult nuttis. Otsustasin edasi sõita, noorem tüdruk tahtis uurida minult: “Tädi, miks inimesed nii palju puid maha võtsid?” kuid ma ei jõudnudki vastust mõelda ega välja öelda.

Kui äkki Päikene hakkas lausuma nii huvitavalt. „Tädi, kas sa tead, et me saame kõik puud väga kiirest iuuesti tagasi kasvatada.“ Kuulsin ta juttu, kuulake, mida laps rääkis ning mõtestage igaüks ise vastavalt oma sügavusele ja teadlikkusele.

„Tädi, muidu läheb väga väga kaua aega, et puud tagasi kasvaksid. Ma tean seda. Aga me saame teha kiiremini. Kas sa tead tädi, puid saab palju kiiremini tagasi kasvatada. Me saame küsida Loojalt abi, et ta aitaks kiiresti tagasi kasvatada. Kui me oleme väga rõõmsad ja tahame, siis saame kiiremini. Puud kasvavad siis sellel ajal, kui meie magame, tädi, öösel. Nad kasvavad öösel tagasi.“ (Selgituseks, tunnen seda pere ning vanemad austavad lapsi ega suru neile õpetusi peale, et neid mitte üleliia koormata ning pigem lasta neil ise oma intuitsioonis sirguda. Küll aga kasutatakse seal peres sõna „Looja“ , „Looja energia“ väga avatult, olen jälginud, et lapsed selles peres aga seostavad „Loojat“ ja „loodust, olemust“ pea üks ühele. Ehk siis nad tõlgendavat elavat loodust ja Loojat sarnaselt, peaaegu samaväärselt.)

Teadsin, et laps ei aja udujuttu. Teate miks? Mul tuli omalgi meelde tüdruku jutustuse peale, et suures tänu ja armastuse seisundis muutub taimede, sh elava kasv. Sellepärast rääkis ka Anastasia pidevalt armastuse atmosfäärist ning selle rajamisest oma põliskodusse. Tüdrukut kuulates meenus mulle mu oma kogemus, mille avaldasin pikalt ka teoses „Valguslapse ema päevik 2“. Peatükk„Mateeria muutmine“ ,kus ma kirjeldasin lugu, kui koduaias suures tänuseisundis liikusin ma ligi kolmeks tunniks ülimasse süvameditatsiooni ning tundsin suurt rahu, suurt laienemise tunnet. See algas sellest, et ma leidsin endas väga suure tänu planeedi, Maa ja Looja ning kõige Elava suhtes. Ja selle aja sees olid minu peenardel taimed kasvanud ligi 3 korda kõrgemaks võrreldes esialgse madala kasvuga. Imelise kiirusega olid nad sirgunud, sest tekkis duaalsuset vaba energeetiline atmosfäär nende tundide ajal, kus taimekasv oli Puhta Loova Energia suurendatud kohalolu tõttu kiirenenud. (Ühesõnaga, pikem lugu, kuidas need asjad energiaid nihutades toimuvad, kuid kes sellest lõigust praegu ilma arusaamatusteta aru sai, see võib end julgelt pidada edasijõudnuks kõnealustes teemades…)

Jätkates nende lastega. Siis Päikene jutustas õhinal ning noogutas samaaegselt.

Vastasin talle toetust avaldades: „Jah, sul on õige jutt. Ma olen ise ka avastanud, et taimi ja puid saab kiiremini kasvatada.“

Olime peaaegu pärale jõudmas, kui mõtlesin, et küsin sellelt 4-aastaselt tüdrukult, kuidas tema Looja energiat on tajunud.

„Päikseke. Mis värvi on Looja energia? Missugune on Looja, kuidas sina oled teda näinud?“

„ Tead, ta on nagu…. Läbipaistev, kuidas öelda… Teised ei näe teda eriti ümberringi. Ta on igal pool,“ vastas ta ümberringi olevat metsa uurides ja ise sõnu venitades, nagu ei oskaks täpselt selgitada.

Olin üllatunud, sest muidugi on Looja teadvus ju silmaga nähtamatu tavainimestele. Arvasin, et laps nimetab kohe mingisuguse värvi nagu peenmateeria nägijatel kombeks, kuid laps selgitas hoopis niipidi. Aga ka see vaikus katkestati. Ma ei jõudnud uut küsimust küsidagi ,kui Päikene ise lisas:

„Aga tead. Vahest on ta nagu vikerkaarevärviline. Ta valgus on nagu vikerkaarevärvid. Vahest on rohkem heleroosa,vahest helesinine. Ta võib oma värve muuta!“ Ka see vastus oli õige, sest tõepoolest olen ka ise näinud Valgest valgusest (Valge absoluut valgus, valge täiuslik valgus sisaldab teadupoolest endas kõiki värvispektreid ning vahest). Olin teadlik, millest laps jagas, sest minu praktika on näidanud, et kui Looja Kõrgem teadvus  avaldab mingeid tundeenergiaid intensiivsemalt (nt armastuse või kaastunde energia, vastavalt kuidas ta reageerib), siis sähvib/lööb temasse korra teist värvisähvatust. Vikerkaarevärvide osas meenus mulle koheselt ka ühe pensionäri lugu, kes kord meditasiooni osas  tagasiside kirjutas. Et ta soovis korduvalt Loojaga ühendust saada ning kui õue astus kord, nägi ta enda ees suurt vikerkaarevärvilist selget lainetust, mis asetses täpselt tema ees.

Selline kaunis vestlus valguslastega.

Meie Eesti enda valguslapsed. Avatud tajudega ja meeltega lapsed, kellest kirjutan pikemalt ja väga laialt raamatus „Intuitiivsed uue ajastu lapsed“. Meie põlvkonna uus järelkasv, kes on intuitiivsem, kui me arvata oskame. Mul on rõõm olnud nende lastega nii palju kokku puutuda ning raamatus avaldatud vestlused valguslastega on vaid vähesed näited, mida olen varasalve kogunud. Kuidas nende laste intuitsiooni ja tajusid toetada ja säilitada (ning ka treenida) väikelapse east saadik,  et nende imelised võimed säiliksid, sellest saad lugeda eelpool mainitud raamatust. Samuti on raamatus põhjalikult välja toodud ka laste tunnused ning kõik oluline, mis nende laste väga toetatud kasvu, mõttelist programmeerimist, oma jõu ja võimekuse kasutamist puudutab.

Intutiivsete uue ajastu laste raamatu, kus näited ka Eesti võimekatest lastest, saad seotada otse kirjastuse kodulehelt, e-poest siit: http://valguslapsed.com/toode/intuitiivsed-uue-ajastu-lapsed-praktiline-nouanderaamat/

Loo kirjutas Adeline Amaryllis / 21.11.2020

Kes on Adeline V. Amaryllis? Raamatu autor Amaryllis on eestlanna, kes tegelenud aastaid intuitiivsete uue ajastu lastega ning nende perede toetamisega, nõuandmistega nii avatud tajudega laste suunamise, toetamise osas kuid ka nendega seonduvate energeetiliste teemade osas. Tema peamiseim eesmärk on olnud tõsta nende perede teadlikkust, kes soovivad oma järeltulevat põlvkonda teadlikumalt ning tundelisemalt kasvatada nii, et neis säiliks kõik kaunis, mis neile sünnipäraselt kaasa on antud.Adeline Amaryllise peamiseim soov on, et iga perekond kujundaks oma isikliku elu ja olemise nii, et peetakse silmas peamist – oma armsatele lastele kõige parema keskkonna loomise. Kõige peamisem siin elus – on meie lapsed!

http://valguslapsed.com/toode/intuitiivsed-uue-ajastu-lapsed-praktiline-nouanderaamat/

Teos “Intuitiivsed uue ajastu lapsed” on teos, mis on pühendunud täielikult ja terviklikult uue ajastu lastele, kes on sünnipäraselt avatud tajude ja meeltega. Teos on toetav nõuanderaamat vanematele, kes soovivad enda peres lapsi paremini tunnetada, suunata ja õpetada oma võimekust teadlikumalt kasutama.

Loo avaldamine kolmandates allikates lubatud vaid eelneva nõusolekuga. Selleks kirjuta palun kodulehe haldurile/assistendile kirjastus.blessed@gmail.com.

Artikli pilt on Patricia Christenseni maal.