Skip links

Aitäh uutele ja vanadele lugejatele

Teine päeviku osa on juba lugejateni jõudnud ja esimesed kiired on juba oma tagasiside ja tänusõnad saatnud. Olen väga tänulik…
Võtangi hetke, enne kui oma urgu vaikusesse puhkama lähen, et päriselt tänada kõiki neid lugejaid, kes end ära tunnevad. Need on need lugejad, kes on korduvalt kirjutanud ja andnud mõista oma tagasisides: “Nüüd ma tean, mis minuga toimub”, “Nüüd ma tean, mis meie peres aset leiab”, ” Tänan, ma sain selgust!”

Kui aasta tagasi teos “Valguslapse ema päevik ” ilmus, siis tundsin hetkeks enne avaldamist imelikku tundmust, mõeldes: “Kui paljud küll vastu võtavad selle info ja kui paljud üldse usuvad…” Raamat, mille tiraaž oli 1000, sai minule üllatuseks nii suure lugejaskonna ja meile hakkas koheselt laekuma meeletult kirju inimestelt, kes kirjeldasid äravahetamisi sarnaseid lugusid iseenda elust või oma perekonnast kas üksi või oma laste näol. Sellel hetkel tundsin: ma pole üksi ja seal on veel inimesi, ülitundlikke, ülitajujaid, kellega aset leidmas teatud sündmused, muutused, nähtused. Raamat oli minu jaoks “läinud projekt”, võtsin seda põhimõttel “On nagu on”.

“Annan välja ja saab, mis saab,” mõtlesin endamisi. Mul oli, mida kõneleda ning ma kõnelesin. Minu õpetaja Kristiina ütles tookord “Inimesed otsivad vastuseid, mis nende elus toimub. Kirjuta oma kogemustest raamat. Nad tunnevad iseend ära. Ja ma näen, et sul tuleb mitu raamatut!”
Just see juhtus. Enamik perekondasid ei tea, et nende peres on uue ajastu laps ning ärkamise ja teadvuse kõrgenemise teel leiavad aset igasugused sündmused, mida olen kirjeldanud oma esimeses teoses. Ja sama juhtus ka teise raamatuga: “Annan välja ja mul ükskõik, mis saab. Teen südame külmaks”. Esimesed tagasisided on saabunud, kus inimesed tänavad julguse eest kõneleda. On tänatud selguse eest, mida on saanud perekonnad asetleidvate sündmuste ning küsimuste näol. Kõik need olukorrad on täielikult seljatatud ning teinud tugevamaks kui kunagi varem. Seetõttu saan neist ka rääkida.

Raamatu kirjutamine on minu jaoks olnud missioonipõhine töö, mis oli nii tugeva kutsungiga, et ma lihtsalt pidin selle ära tegema. Kuid mis peamiseim? Kui ma olen selle väga intensiivse aasta jooksul lugenud ja puutunud kokku niivõrd mitmete inimeste teemadega ja tagasisidedega, et ma võin käsi südamel öelda, et see projekt oli vaeva väärt. Aeg, mille otsisin laste kõrvalt, et oma kogemused kirja panna, oli ettevõtmist väärt. See teekond ei olnud lihtne. Iga autori jaoks on suurim tänu ja kingitus see, kui inimene ütleb “Tänan, ma sain mingitki abi!” , “Tänan, ma sain selgust”, “Tänan, nüüd ma tean, mis meie elus toimub”, “Tänan. Nüüd ma tean, mis minuga toimub”. Ja kui peaks ütlema ka: “Ma ei saa mitte midagi aru”, siis ütlen ma “Ju siis ei sattunud see raamat lihtsalt õigetesse kätesse või oli selleks sinu jaoks liiga vara”…

Olen olnud teatud suurte projektidega, millest pole avalikult jaganud, käesoleval aastal väga hõivatud ning on teatud tegemised, millega on mu poole pöördutud suures plaanis, mis minu abi ja panust vajavad. Sellest tulenevalt on jäänud mul ajaressursse küll üksiktasandil eraisikute abistamisel vähemaks ning pereelu kõrvalt ei ole jõudnud ma enam ka isiklikele kirjadele vastata ega eravastuvõtte teha. Sellegipoolest tea, et kui Sinu kiri on loetud, aga vastamata, siis see pole mitte eiramisest või ülbusest, vaid sellest, et beebi ja väikelaste kõrvalt napib aega vastamiseks…

Mida ma tegelikult tahtsin öelda antud postitusega… Maie, kes on olnud mul siin usin abiline, kes on teie kirjadele vastanud ning teiega ühenduses olnud, tegi mulle üllatuse. Teda te juba tunnete ja teate, ta on siin mulle abiks olnud. Kah oma väikelaste kõrvalt. Ma ei satu viimasel ajal eriti internetti ning kui käin, siis väga lühikeste ajaliste sutsakatega. Kuid ta oli kokku kogunud mõned teie tagasisided ja kirjad esimese teose kohta “Valguslapse ema päevik” ning saatis need minule. Lugesin need läbi, panime osad üles ka kodulehele , teose alla… Vt siit: http://valguslapsed.com/toode/valguslapse-ema-paevik/ (Siit on palju palju puudu, on palju tulnud erameilidele, telefonitsi ja muudel viisidel, mitte otse postkasti…Ja FB postkastist pole üldse välja sorteerinudki veel…)

Kuid tänan väga nende tänusõnade eest kõiki, kes pole pidanud vaevaks ega paljuks oma sõna öelda! Kes pole pidanud paljuks kirjutada paar rida. Minu poole on pöördutud erinevatel viisidel, pandud kätt õlale ja öeldud paar sõna, on saadetud häälsõnumite ja videosõnumitega tagasisidet. Mõni neist on nii liigutav…

Kuid kui lugesin just kirjalikke tagasisidesid, siis üks tagasiside erines teistest väga palju. Nagu inseneri mõtlemisega inimene, kes ajas mind südamest naerma oma humoristliku lausega keset tõsist retsensiooni, kirjutades: “Minu raamat näeb välja nagu siil – värvilisi järjehoidjaid täis”.

Lisan selle tagasiside siia ilma ees- ja perekonnanimeta. Eks inimene tunneb ise ära. (See on Päeviku I osa kohta).

“Lugesin raamatu läbi ja see ajendas võimalikult lühidalt kokkuvõtma, mis mulje jäi. Vormilise küljepealt: väga head illustratsioonid, kõvad kaaned on kindlasti parim valik. Keeleliselt väga hästi loetav. Soovituslikule kirjandusele viitamine on väga tänuväärne. Võibolla võiks tuua raamatu lõpus mingi listi eraldi, lihtsalt mõte. Minu raamat näeb välja nagu siil värvilisi järjehoidjaid täis.
Sisulise küljepealt oli see kahtlemata kõige kõvem (parem) raamat üldse, mida ma lugenud olen. Seda veel pealegi emakeeles. Mul on hea meel, et inimesed, kes ei valda piisavalt võõrkeeli, saavad ka nüüd ligi väärtuslikule infole. Olen püüdnud lugeda inglise keelseid raamatuid, mis on tundunud head (edastavad õiget infot). Nendes kirjeldatud informatsioon langeb kokku teie poolt esitatuga. Suurim erinevus on aga see, et valdavalt teiste raamatute autorid jätavad palju rääkimata. Või ei selgita lõpuni, mida see või too fakt reaalselt tähendab. Teie raamatu puhul on tunda, et see on läbinisti aus ja otsekohene ja sisaldab reaalseid õpetusi. Olen lugenud mitmeid Stewart Swerdlow raamatuid ja seetõttu ei olnud see info minujaoks šokeeriv, ma üldjoontes teadsin juba päris palju, aga sain teie raamatust siiski piisavalt uusi teadmisi.

Raamatust ja loengust saime veel kinnitust, kui oluline on olla positiivne ja üritame seda igapäevaselt rohkem jälgida. Pisiasjad loevad, mis esmapilgul ei saa nad mängu muuta, aga tegelikult nad ongi mängumuutjad. Suured tänud, et seda kõike teete. ” Meesterahvas T.

Aitäh kõikidele neile, kes on tundnud HUVI. Sest ärganud huvi on see, mis liigutab edasi ja ajendab otsima küsimusi ja vastuseid.

Muideks. Tänutunne, ülim tänu seal hulgas, puhas tänu… See on üks kõrgeima võnkesagedusega tundeenergiaid (mitte ainus kõrgeim, vaid üks kõrgeimaid). Tänutunnet kogedes tõuseb inimese võnkesagedus ning puhastub negatiivsetest energiatest oma bioväljas. Tänuenergias viibides võimenduvad inimese naturaalsed kehaga seotud magnetväljad ning võimendatud väljade (võimendunud peenenergia väljad) omavad olulist tähtsust manifesteerimisel ja takistamatul loomisel. Mida rohkem viibime tänutundes, seda kergemalt ja voolavamalt toimub meie elus voolamine, sest me viibime mõõtmes ,kus hoiame enda energiaväljas rohkem loomejõudu. Seetõttu soovitu manifesteerub kiiremini. Ning ka tervenemine leiab aset kiiremini.

Päikest teie päeva…

Amaryllis

PS. Kui Sa TUNNED, et soovid oma tagasiside jätta ning oled olnud Valguslapse ema päevik I lugeja, siis võid seda teha aadressil valguslapsed@gmail.com . Kuid see pole kohustuslik…