Kui laps näeb, siis ei maksa eirata.

Lood elust enesest.
Lapsesuu ei valeta (1).

3-aastane laps ja ema kahekesi omavahel. Koorivad mandariine, kui äkki….

Laps: “Emme, su juures on kaks sõpra”.
Ema vaatab ümberringi, kedagi kehaliselt pole. Aga ema teab, et on tõesti tema energiaväljas kaks tugevat meesenergiaga kaitsjat.
Küsib huviga lapselt vastu: “Millised need sõbrad on?”
Laps: “Üks on roosat ja helelillat värvi. Teine hele valge.”
Ema teadis täpselt, kellest laps räägib,aga küsis lapselt uudishimuga edasi: “Hästi. Missugused need emme sõbrad on? Kas nad on mehed mehed või naised?”
Laps: “Poisid on, mõlemad poisid”.
Ema teadis, et tõesti nood kaitsjad valgusolendid on tihti temale endalegi noormeestena näidanud, laps ei osanud seda sõna kasutada. Kusjuures – kõik kaitsjaid pole sugugi mitte tiibadega nagu on ette kujutatud (tiibadega on inglid). Kaitsjaid võivad olla ükskõik, mis energiad, isegi haldjaid või esivanemad võivad olla meie teejuhid/kaitsjad.
Laps aga  jätkab: “Ühel on kroon peas. Hele kroon. Selline nagu minul on” (ja viitab sarnasele kroonile, mis temale poest osteti). (Tegelikult nägi laps nimbuse sõõri pea kohal).
Ema küsib: “Mis sõprade nimed on? Kas sa küsiksid palun, mis on ühe sõbra nimi?”
Laps vaatab väga kelmikalt ühte kohta ruumis ning siis kordab ühte nime. See on hämmastavalt sarnane  häälduselt sellele, mida ema ise teadis olevat. Kui ema küsis teist nime, siis laps ei osanud vastata. (See valgusolend hääldas oma nime ühe loodushelina, mitte sõnaühendina).
Ema küsib: “Aga mis need sõbrad emmele teevad, mis sulle tundub?”
Laps: “Nad hoiavad. Ja tõstavad”.
Siis jäi ema vait. Sest tõesti – need valgusolendid olid ema energeetikat tõstnud ja ema nägi kord lausa unes, kuidas ta oma kaitsjate ja toetavate valgusolendite poolt üles tõsteti, kergusesse ja kõrgustesse.

***
See vestlus on vaid üks väike näide reaalsest elust. Ema tegelikult teadis väga hästi, kellega tegemist. Aga miks siis üldse küsida lapselt, kui ise teadis? Sellepärast, et olla osavõtlik. Et laps ei arvaks, et ta üksi on oma nägemisega.

Tundlikud lapsed tajuvad väga kiiresti ära teiste mõtted-tunded. Tajuvad ära teiste reaktsioonid selle suhtes, mida mida nad väljendavad parasjagu. Kui laps pikalt oma murede, mõtete, huvide või nägemiste üksi on ning ta mõttekaaslast ei leia, siis kipuvad nad oma väärtused ümber seadma, või jäävad hingeliselt-emotsionaalselt hätta, sest teised ju pole samasugused nagu tema või neil jääb puudu alusteabest, mis nende ümber toimub (ei tea, kes on mis või mille pärast meie ümber liigub) või nad hakkavad eirama ja alla suruma endas enda tundeid.

Kui laps on hakanud rääkima ning temas on säilinud intuitiivne nägemismeel rääkimise ajal, siis ei maksa neid kinni panna või eirata. Vastupidi – lapsel aitab elus oma intuitsiooni kasutamine ikka kordades ja kordades lihtsamini läbi ajada eluteel, kui niisama pimesi ja kurdilt olles! Alustades sellest, et nähakse pahalased ja “kommionud” läbi, hoitakse kahjulikest seltskondadest või tegudest eemal ning osatakse teha keerdkäikudel õigeid valikuid, mis toetavad lapse/nooruki hingeteed.

Need ajad on minevik ja täielik möödanik, kui lapse nägemused (reaalsed nägemised, mitte fantaasiaviljad), muinasjuturaamatu materjaliks tembeldati. Tänapäeval on vanemad teadlikumad ning aktsepteerivad ka teistlaadi juttu väikeste ilmakodanike suust, kes võivad meile maas ja Loojast ja kogu Universumist hoopis avarama ja teistsugusema pildi voolida, kui me seni kokku oleme puutunud. Vahendada nii häid kui halbu asju. Näha kauneid valgusolendeid ja toetajaid, kuid vahendada ka pereliikmetest negatiivselt mõtlevate isikute tõelisi mõtteid. Juhul, kui Sa pole vanemana kindel, kas laps kujutab oma fantaasiasõpra ette või mitte, siis on soovitus – kui ise parasjagu kontrollida ei oska info tõesust, anna lapsel võimalus ise elada oma tões. Ilustatud valega ümber maskeerida lapse tundmusi või nägemusi ei too paraku terviklikku lahendust, vaid annab ainult ajutise lahenduse. Uue ajastu laste puhul on tihti hoopis vanemad need, kellel on vaja tuge nii hirmudest vabastamisel, uskumuste muutmisel, usalduse saavutamisel, enesekindluse leidmisel, tasakaalu säilitamisel või teadlikkuse tõstmisel (lisainfo ammutamine mingitest allikatest, et selgitada sündmuste või asjade tagamaid).

Kõige sagedasem intuitsiooni, nägemise ja tajumise võimete sulgemise põhjus lastel väikeeas on vanematepoolsete ja pereliikmete poolt ajendatud uskumuste ja ütluste ülevõtmine. Ehk siis, kui laps on avastanud, et ta näeb midagi ning hakkab sellest mingis eas suuliselt jagama (tavaliselt siis, kui areneb välja kõne), võidakse tihti kuulajate poolt öelda: “Sa ei näe midagi, ära kujuta ette. Ei ole olemas. Mina ei usu” ja nii edasi. Lastel on kaks korda rohkem neuroniteühendusi ajus, kui on täiskasvanutel ning need loovad usinasti igasuguseid ühendusi teatud uskumuste põhjal, mis käsnana väikelapse eas tema mõistustasandile ning alateadvusesse talletatakse. Põikpäisematel lastel on vaja mõned korrad korrutada, enne, kui ta omaks võtab, kuid on lapsi, kelle jaoks on vanemad nii suured armastavad ja autoriteetsed eeskujud, et nad kohe esimese öelduga võtavad omaks selle, mida väljendatakse. Seetõttu peab uue ajastu lapse vanem olema eriti teadlik oma väljendatud mõtetega sõnaliselt ja ka energeetiliselt, sest laps õpib nii eeskuju kui ka kogemise kaudu.

On korduvalt olnud juhtumeid ja kokkupuuteid, kus täiskasvanu empaat või intutiivsete tajudega inimene tunnistab, et ta tundis end lapsepõlves lihtsalt nii üksi ning hakkas ise ka eirama seda, mida tundis, tajus või nägi, sest keegi ei uskunud. Eriti, kui siirdutakse kooli, kus teised sulgenud lapsed on juba ees ning tundlikul lapsel on oht näida hullumeelne.

Tänapäeva vanemate üks kõige tähtsam ülesanne oma uue ajastu lapsi vastu võttes ning kasvatades on nendele toetava keskkonna loomine nii, et nad saaksid areneda oma tõelises olemuses, ilma hirmutamiseta või allasurumiseta (küll peavad nad aru saama siin reaalsuses kehtivatest kokkulepetest, kuid vaimu ja keha ON vaja toetada). Lapse olemuse arvestamine on üks tahk tervikus.

Hea soovitus: Küsi oma lapselt jooksvalt küsimusi, mis panevad tema intuitsiooni proovile. Ning tee harjutusi ise lapsega kaasa. Nii õpite kasutama oma intuitsiooniga seotud ajupoolkera ning treenima käbinääret selleks ,et võtta vastu infot sisemise tajumise läbi. Harjutused ja küsimused olgu mängulised ning õigel tabatud hetkel (multikaid vaatav laps ei reageeri või parasjagu mänguhoos askeldav laps ei pööra sõprade juuresolekul küsimusele sügavuti tähelepanu).

Kui laps saab kinnitust, et ka vanem aktsepteerib tema olemust koos nägemisvõimega, tugevneb oluliselt usaldussuhe lapse ja vanema vahel ning laps usaldab järjest rohkem vanemale ennast avama. Ka igasugused toetavad tegevused aitavad lapsel enda võimeid suunatult kasutama (nt kui laps reageerib ruumis olevatele energeetilistele muutustele äkiliselt, siis võib koos mänguliselt midagi ette võtta, nt tiibeti kellasid kokku lüüa või akna avada ja “Paha energia” koos ruumist välja kamandada).

Hoia oma lapse olemust ning tundlikku meelt ning tegutse teadlikult selle nimel, et teda ümbritsev keskkond ei tuimestaks. Neil lastel on väga võimsad missioonid, mille taga on tihti mitmete inimelude toetamine, ka keskkonna mõjutamine ja aitamine siin Maal.

Õnnistust teile!

Valguslapsed.com



LEAVE A COMMENT