Lood teadlikelt lastelt: “Enne kui ma siia sündisin, olin ma Kuldne Valgus”.

Praeguste uute energiatega laste puhul on tihti üks sarnasus – neil on mälu avatud ja aktiivne, ulatub lausa sünnieelsetesse hetkedesse ning ka eelistesse eludesse. Siis lapsed võivad jutustada vanematele lugusid oma eelmidtest kehastustest või oma kosmilisest kõrgemast tsivilisatsioonist, kust nad enne praegust kehastust on Maale laskunud. See ON normaalne. Meil on Maal olnud selliseid tsivilisatsioone, kellel oli püsivalt ja tavapäraselt lahti kogu eelmiste kehastuste mälu – see tähendas, et omandatud virtuoossed meistrioskused ja kogu omandatud teave polnud sünnihetkeks mitte pühitud ja kustutatud, vaid seda kasutati meisterlikult iga järgmise kehastuse jooksul uuesti. Tundub mõistlik? 🙂 Milleks alustada nullist ja koperdada kustutatud mäluga samade rehade, ämbrite ja õppetundide otsa – üks elu teise järel…

Järgnev on üks ilus lugu lähedaselt peretuttavalt, armsa 3-aastase pojakesega, kellel olen täheldanud väga aktiveeritud meelt ja olemust. See laps näeb tihti kodus liikumas erinevaid valguskehasid ja olendeid ning õnneks on vanemad ääretult teadlikult, igakord kui laps jutustab neist väga täpselt, siis vanemad kuulavad ja ei mõista hukka. Olen ise täheldanud väga kuldse valgusenergiaga lapsi siin seal. Tavaliselt ultrakõrgest sagedusest pärinevad lapsed on nõudlikud oma keha suhtes ning nende maine keha kujundataksegi Vaimu nõudmiste ja soovide järgi, et ta oma potensiaali maisel missioonil vabalt ja piiramatult rakendada saaks. Selgeltnägemine ja tunnetamine ning aktiivne mälu ja nägemismeel on vaid üks kõrvalistest omadustest neil lastel…

Ema jutustab: “Poeg rääkis mulle täiesti ootamatult ühe loo sellest, kuidas ja kust ta meie (minu ja lapse isa) juurde tuli.  Ta pole enne nii jutustanud, aga nüüd on ta nagu avanenud äkki.”
Poeg: “Ma olen alati kõnelenud ainult ühes teatud keeles. Need on samade sõnadega, mida Sina emme ja issi teate. See keel pole teile võõras.”
Ema küsib pojalt :”Kust sa seda keelt ja neid sõnu tead?”
Poeg hakkab seletama :”See on hanni keel. Ma rääkisin seda enne Maale tulekut oma sõpradega. Aga sealt, kust mina tulen, ei ole olnud inimesi”.
Ema kuulab, poeg jätkab …:” Seal kodukohas, kust mina tulen, seal olid loomad. Ma võisin olla ükskõik, mis looma kehastuses, kui ma tahtsin. Niimoodi kehastudes, oli see lihtsalt nagu kostüüm minu seljas. Ma olin ja olen muidu ainult Kuldne Valgus oma olemuselt. Ja minu sõbrad on ka Kuldsed Valgused, teadlikud valguskehad. Me võime valida omale ise, kuhu ja kellena me kehastuda soovime”.
“Aga siis ma hakkasin otsima teid üks hetk” (St hakkas otsima oma tulevasi vanemaid, lapse ema ja isa siin kehastuses). “Kui ma inimolendina kehastusin, siis ma sain endale kõik inimese omadused – nii silmad, kui ka suu, mis on täpselt teie moodi”.
Ema kuulas, laps tegi pausi aga jätkas…
Poeg: “Ja ma käin öösiti kosmoses lendamas. Kui ma magama lähen, siis ma lendan kosmose avarustesse. Seal on üks uks ühes kindlas kohas, kuhu mina lähen ja kui ma läbi selle ukse liigun, siis ma jõuan väljale, kus on kõikjal helesinine energia ja valgus”

Uue ajastu laste puhul tuleb ette tihti, et nad valdavad täiel rinnal astraalis liikumise ja teadliku unenäo kunsti. See polegi nende jaoks mingi kunst, mida suure kella külge panna ,vaid täiesti tavaline nähtus, mida nad regulaarselt praktiseerivad. Kui laps jutustab Sulle öistest kosmilistest rännakutest, siis ole tähelepanelik, ta ei pruugi Sulle niisama fantaasiajuttu jagada, vaid tegelikultki räägib oma astraalrännakutest erinevatesse asupaikadesse. See on neil loomulik omadus. Antud loos käis poeg öösiti end laadimas Looja energia kõrgematel tasanditel, kuhu pääsebki läbi filtreeriva avause (puhta tundega ja olemisega enerigakehad saavad läbi). Laadimine võib olla vajalik siis, kui maine keha ja vaim vajavad puhkust, turgutust, energiareservide täitmist, aga ka kaitset ja informatsiooni. Need väljad on lõputud energia, armastuse ja informatsiooni väljad. Ei ole teavet, mis jääks varjamata neis ülikõrgetes Looja sagedustes. On suur õnn, kui on suudetud lapsel hoida lahtist intuitsiooni ja meelt, et ta on valmis avatult ja usaldusväärselt ka jutustama oma kogemustest.

On teaduslikult täiesti kindlaks tehtud , et lapsed mäletavad ka oma emaüsa sisest olemiseaega kõikide oma meeltega. Seda loomise hetkest alates. Kuulevad hääli, tunnevad ema mõtteid, tundeid, kuulevad helisid, näevad ja eristavad valgust.  Seetõttu peab ema raseduse ajal olema eriti teadlik oma mõtetest ja energiatest, mis ta oma kehasse laseb.
Üks teine lugu on väga armas vestlus ühe lapsega, kes juba 9-aastane noor poiss ja rääkis oma lugu sellest, kuidas ta selgelt mäletas oma ema rasedusaega, kui ootas seda poissi.
Poeg: “Mäletan selgelt, ema, kui olin sinu kõhus. Seal oli nii hea ja soe olla. Väga turvaline. Mäletan selgelt kõiki neid mõtteid, mida sa tundsid, kui ma pidin ilmale tulema”.
Ema: “Meie ikka arvame, et lastel on kõhus kitsas ja ebamugav, sa ütled, et seal oli hea olla?”
Poeg: “Jah, täiesti kaitstud ja turvaline. Mind ei ümbritsenud mitte ükski mure siinsest maailmast. Aga üks hetk olin ma kurb. See oli siis, kui ma nägin valgust, avaust ja ma teadsin, et ma pean lahkuma. Ma sündisin siis siia ilma. Ma oleksin nii tahtnud veel olla sinu armastavas emaüsas.”

Üks huvitav kokkupuude ja lugu  ühelt 5-aastaselt väga kuldse energiaga eesti poisikeselt, kes on kusjuures välimuselt täiesti nagu mõne kõrgtsivilisatsiooni esindaja. Kõik, kes teda on näinud, on öelnud, et see laps oleks nagu kosmilisest rassist pärit. Igakord, kui teda kohanud olen, ta muigab mulle salamisi. Olen teda oma koju vastu võtnud mitte lihtsalt lapse kehana, vaid lugupidamisega kui suure vaimuna. Ema on ääretult teadlik ja väga avatud oma elustiililt, tema toitumine ja igapäevaelu on teadlik ning südamest lähtuv. Ta on andnud lapsele väga tugevat eeskuju ja näidet,  nii, et  lapsel on säilinud avatud meel ja tundlikkus. Kõige peamisem – on tekkinud lapsevanema ja poja vahel hästi usalduslik suhe, et laps julgeb rääkida kõigest, mis on meie süsteemses kinnises ühisteadvuses “imelik, tabu, veider”. Ka see pojake räägib emale huvitavaid lugusid ning mängib ka telepaatilisel teel mõttepiltidega.

Ema, poeg ja ema sõbranna viibivad koos. Poeg räägib ema sõbrannale: “Tead, tädi, ma käisin öösel lendamas”.
Tädi: “Ahsoo, kus sa siis lendamas käisid?”
Poiss: “Lendasin kõikjal, üle väljade, metsade ja maade. Mul oli üks huvitav rulalaadne laud, mille taga tuli sädemeid ja tuld”
Tädi kuulab põnevusega, mõtleb kaasa: “Tundub väga põnev, missugune see lendav laud täpsemalt välja nägi?”
Poiss väga avatud ja õhinal jätkab :”Tahad, tädi, ma näitan sulle ka! Pane siis silmad kinni!” Samal ajal paneb poiss ka silmad kinni ja korraks manab näole pingutatud mulje. Ja avab silmad ning küsib tädilt :”Noh, kas nägid pilti?”
Tädi on üllatunud – ta nägi enda silme ees väga selget pilti sellest samast rulast, mida poiss enda peas kuvas ja mõtles.

Kui lihtne on lastel mängida loominguliselt oma mõtteenergiaga, mõttepiltidega, telepaatiaga ning oma loova energiaga! Laskem neil seda teha, laskem neil olla avatud, mitte raamistatud enda vanade õpetuste järgi. Kuidas aga aru saada, kas mustrid, mis lapsevanemas asuvad,on vanad? Lähtu peamisest teabest ja küsi endalt: Kas need uskumsued, õpetused ja mustrid, mida Sinule rakendati lapsena lapsepõlves, on teinud Sind praegu elus õnnelikuks või kurvameelseks? On nad toonud  Sulle rahu või ärrituvust? Kas Sa oled tundnud end piiratuna või vabana? Mis peamine – kui oli midagi, mida Sulle ei meeldinud,  et Su vanemad Sinu puhul rakendasid, siis palun ära tee seda ka oma lastele ! Nad tänavad Sind selle eest.



LEAVE A COMMENT