Skip links

Miks malemäng on lapse arengule kasulik.

Lapsevanemad. Millal teie viimati malet mängisite? Aga kas olete õpetanud malemängu oma lastele? Kui ei, siis soovitan väga lapsele anda võimalust tutvuda malega ning kui lapsel huvi on, seda ka regulaarselt mängida.

Malemäng pole vanade arvamuste kohaselt sugugi ainult ja jäigalt ratsionaalne – s.t. parema ajupoolkera tegevust stimuleeriv, vaid kätkeb endas hoopis väga tugevaid intuitiivse taju kasutamise oskuseid, sealhulgas visualiseerimisoskuse ja ruumilise nägemisoskuse arendamine, ettekujutlusvõime tugev arendamine, ülima kontsentratsiooni ja fookuse arendamine, enesekindluse arendamine oma otsustes ja käikudes, teise mängija käikude ette hindamine, ette tajumine ja ettenägemine, kogu tervikpildi jälgimine ja haldamine. Kui malet mängitakse veel aja peale (malekellaga), siis tekib lapsel kindlustunne tulevikus ükskõik, mis eluvaldkonnas või elusektoris survetatud või kiirustatud situatsioonis (nt kriisisutatisoonid jmt), otsuseid langetada – kindlalt, kartmatult ja iseendale tuginedes.

Malemäng sobib eriti neile lastele ja noortele, kellel vanemad on märganud nn õpitud abitust või mõttelaiskust. Eriti sobib neile, kellel vaja mõttetegevuse ja fookuse teravdamist vaja, st mõte kipub rändama minema, tekib nn hajali pilvedes olek.

Malemäng, mida tihti nimetatakse ka eliitide mänguks, arendab väga intensiivselt lapse intellektuaalseid oskuseid ning omab ühte peamist kasutegurit – kiirendab lapse aju- ja mõttetegevuse mõttekiirust. Mõttekiirus on midagi muud, kui üleüldine intellektuaalne ja vaimne võimekus. Mõttekiirus on midagi sellist, mida on raske mul paari lausega ja isegi ühe postitusega, selgeks teha. Mõttekiirus ehk inimese mõttetegevuse kiire, suunatud ja kindel, fokuseeritud juhtimine, mängib väga suurt rolli teadlikus loomises. Mõttekiiruse arendamisega on tegelenud juba iidsetest aegadest saadik erinevad suurvalitsejad, preesterkonnad ja preestrinnade koolkonnad, kes õppisid esoteeriliste vaimsete praktikate käigus oma mõtteenergia abil lausa mateeriat looma, rääkimata püsivate energeetiliste kujundamist tulevikurahvastele ja tulevikule.

See iidne mäng on disainitud sel viisil, et paneb kasutusse korraga mitmed ajukeskused, mis tähendab suurenenud töökoormust. Minu kunagine, väga staažikas maleõpetaja teadis öelda ja ka paljud artiklid viitavad samale infole, et malemängus kulutab inimene lausa 6000 kcal tunnis. See on ka peamine põhjustest, miks tekib suur magusavajadus ehk teisisõnu, ajukeskused on tugeva intensiivse kasutuse all ning vajavad suuremat energiatarvet.

Inimese peaaju koos kõikide ajukeskustega moodustab ühe suure superkompuutri. Praeguse inimtsivilisatsiooni „superkompuuter“  kipub tehnoloogia arengu kõrval laisaks jääma. Palju esineb õpitud abitust ja mõttelaiskust. Iseseisev oma tegevuste juhtimine on nõrk. Paljuski ei kasutata enam oma pead mõtlemiseks ning   lastakse ära kasutada ja ette öelda tehnikal – kuhu iganes minnakse, abiks ikka Google Maps, Siri, Google.

Malemäng aga aitab hoida last nn „terava pliiatsina“ karbis. Tema õppeedukus paraneb märgatavalt. On täiesti täheldatud seost, et need lapsed, kes on hakanud malemänguga tegelema, on paranenud matemaatiliste tõdede sisuline arusaamine koolis, sest matemaatika mõistmine hakkab toimuma sügavuti, mitte staatiliselt pähetuubitult.

Maleringis, kus kunagi lapsepõlves käisin, levis ütlus: „Kui sul on mate hinne 3, siis peale malemängu saab see olema garanteeritult 4. Kui mate hinne on 4, siis malemängimise perioodil paraneb see hindele 5“. See tõde pidas nii minu kui teiste malemängijatest laste puhul paika. Ma ei pidanud enam mate jaoks õppima ja ka lõpueksami kirjutasin maksimumpunktidele ja hindele viis. Kõik õpetajad küsisid: „Aga sa oled ju hoopis keelte ja kunsti inimene – humanitaaria suund. Kuidas matega nii?“  Malemäng lihtsalt soodustab teatud mustrite kujunemist ning sagedast kasutamist ajus. Need toimuvad nii energeetilisel tasandil, kui ka füüsiliste ühenduste tasandil neuronite vahel ja terviklikult ajukeskuste omavahelises kommunikatsioonis. Kujundlik ja visuaalne ruumiline ettekujutamine ja mõttekäigu jälgimine analüüsi ja arvutuste käigus muutub märgatavalt lihtsamaks mitte ainult matemaatikas, vaid kõikides eluvaldkondades. Tekib efekt, et suudetakse mitut asja korraga meeles pidada ,sealjuures arvestada mitmeid variante laual. Tekib väga tugev oma eluvaldkondade ja aktiivsete teemade haldamise oskus, vähema energiaga, lühema ajaga ja ka survestatud hetkedes. Läbipõlemisele tekib teatud laadi resistentsus ning suurenenud vastupidavus. Kes siis ei sooviks hoida oma lapse närvikava ning aidata tal ette valmistuda reaalseks täiskasvanu eluks.

Malemäng aitab treenida kõiki neid oskuseid, mis on vajalikud juhtidele, aga ka neile, kes soovivad individuaalsel tasandil iseend juhtida oskuslikult ja kaalutletult.

Neile, kes pole malega kokku puutunud, toon näite selle ajaviite mehhanismidest.

Laual on valged ja mustad malendid, mõlemal mängijal 16 malendit. Igal malendil oma liikumise funktsioon. Funktsioonid on väga lihtsad. Kes võib otse liikuda, kes diagonaalis, kes L-tähekujuliselt jne. Ning nüüd algab malemängu võimas efekt inimese ajutegevusele ja mõttekiiruse arendamisele: juba peale esimest malendi liigutamist mõlemal mängijal, on laual lausa 400 uut võimalikku mängustsenaariumit, kuidas mäng võib kulgeda. Peale seda, kui mõlemad mängijad on liigutanud juba teist malendit laual, on malelaual paisunud võimalike mängukombinatsioonide arv juba 72 084 kombinatsioonini. Aga peale neljandaid käike on laual võimalikke kombinatsioone üle 288 miljardi erineva versiooni.

Inimese aju on tõepoolest superkompuuter. Neid kombinatsioone ei hallata peas ühekorraga ega ühes ajahetkes. Nii paljud mängustsenaariumide võimalused asuvad mängija alateadvuses ning on valmis kasutusele võtmiseks, kuid antud ajahetkes arvestades malendite konkreetset seisu, tuuakse vajadusel teadvusesse ehk mõistusteadvusesse välja ainult mõnedkümned neist. Üsna kiiresti areneb välja oskus, kus õpitakse kiiresti alateadvuse ja teadvuse vahel edasi-tagasi oskuslikult lülituma.

Malemängu mängides õpib laps tegema otsuseid nn prügiotsuste, st vähemtähtsamate ja tähtsamate valikute vahel. Malemängu regulaarselt mängides kujunevad lapsel edukaks iseseisvaks hakkamasaamiseks vajalikud mustrid, mis kinnistatakse nii paremasse ajupoolkerra (mis on nagu kõvaketas inimesele), kui ka vasakusse ajupoolkerra. Laps muutub julgemaks, oskab samme ja käike teha, saab hakkama ka ajapeale kiirustavates situatsioonides, oskab vajadusel kaotada.  

Olen lapsepõlves aastaid malet mänginud. Minu lapsed on toonud selle mängu vajalikkuse taas päevakorda. Kuid mäletan enda lapsepõlvest, kuidas peale oma käigu tegemist hakkasin pingsalt tajuma teise inimese mõtteid. Ma ei muutunud kinnisilmseks klappidega hobuseks, kes ainult laual olevaid järgnevaid käike arvutas, kuigi males tuleb ka seda teha – arvestada võimaliku järgneva tõenäolise variandiga A, võimaliku variandiga B, samas luua vaste käikudele ka varuavariant C ja nii edasi. Ning igale vastase käigule tuleb luua enda peas ka võimalik vastav käitumisstsenaarium – oma vastaskäik ning mitte ainult üks, vaid mitu.

Mäletan, kuidas jälgisin isegi vastasmängija pilku ja näoilmet. Males tõepoolest õpitakse kaasama ka sotsiaalset ja emotsionaalset intelligentsust. Väga palju reetis mängu edust ka see, kas mängija jäi rahulikuks või muutus rahutuks (hakkas pilgutama, käitumine muutus rahutuks), mis andis omakorda võimaluse lisastrateegiaid kasutada.  Vastasmängijat tuli hinnata terviklikult,nii füüsiliselt kui ka energias ning ka tema otsustes, mis väljendus käikudes malelaual.Tihti püüdsin peale oma käigu tegemist mõelda vastasmängijaga, hinnata tema mõtteid, mis tähendab sisuliselt liikumist mängija mõttevälja, et saada aimu, mis on see võimalik stsenaarium, mida ta enim praegu kaalub. Teise mängija energiavälja ja mõttevälja liikumine ning tema tajude hindamine ei ole vastutahtmist  teise energiasse tungimine, vaid mängudes on see alati kokkuleppeline. Edukad malemängijad maailmas on alati kasutanud lisaks kiirele ratsionaalsele analüüsivõimele ka oma sisetunnet ja taju. Muidu ei oleks võimalik antud ajaraames edukalt vastasmängija kombinatsioonide hulga meres võitjana välja tulla. Mulle meenub, et meie maakonnas oli üks 9-aastane tüdrukutirts, kes tegi koguaeg kõigile ära ning tuli kordvualt meistriks. Ta pandi kokku isegi vanema klassi poistega, kuid kõikjal ta võitis. Mängija tugevusele oli see kompliment, kui noor laps pandi mängima täiskasvanutest mängijatega. See tüdrukutrits ei kasutanud ainult analüüsimist ,vaid ta oli väga osav sensitiivne tajuja, kes rakendas paralleelselt kõiki oma oskuseid.

Just nimelt seetõttu ongi malemängu erinevad riikide valtisejad ja suurjuhid on läbi ajaloo harrastanud mängida. Et end vormis hoida ja treenida.  On teada, et ajalooliselt on erinevate riikide valitsejate pojad ja tütred lausa kohustuslikus korras pandud malemängu treeningutele. See käis kuningliku perekonna ja tavadega kaasas – lapsed võistlesid ka vanematega. Viimane tekitab positiivset hasarti lastes – „Tahaks niiväga emmet või issit võita!“.

Mõned tuntud inimesed, kelle kohta sa ei pruukinud teada, et nad malet mängisid ning tihti seda ka oma järglastele õpetasid:  Nikola Tesla, Albert Einstein, mitmed USA presidendid R.Nixon, ka Donald J. Trump ja paljud teised riikide presidendid.

Malemäng on mäng, mille vastu peab sisemine huvi olema. Kuid selleks, et sisemise huvi olemasolu teada saada, tuleb mängu lapsele tutvustada.

Nõuandeid malemänguga seoses:

  1. Lastele vali malendid ja malelaud, mis on ekstra-suured oma mõõtmetelt. Nii on lapsel neid mugavam käsitleda.
  2. Kui ise malet ei oska mängida või oled unustanud, kuidas see käib, siis otsi üles lähim malering või võta ühendust läbi maleliidu mõne harrastajaga. Malemäng on unustusse vajumas ning need, kes seda veel missioonitundest pakuvad ja võimaldavad, väärivad tunnustamist.
  3. Malemäng ei sobi kõigile, kes lihtsalt tunneb, et see pole temale. Tihti ei pruugi huvipuuduse põhjuseks olla ka muud, kui vale ealine aeg tutvustamiseks.
  4. Laste puhul on kõige varajasem aeg malemängu tutvustamiseks 3+. Soodsaim aeg alustamiseks 5-7-eluaastat. Kui laps kohe huvi ei tunne, tee mõne aasta pärast uuesti jutuks. Siis võivad huvid olla muutunud.
  5. Tehnikasõpradest laste puhul tasub tutvustada ka elektroonilist malet, kuigi füüsiliselt on nuppude käsitlemine atraktiivsem. Siis on parem suhestuda ka vastasmängijaga, eriti kui mängijaks on ema või isa.
  6. Ära pelga lapsega partiid tegemast. Lapselt pähe saada pole häbiasi, vaid annab lapsele väga tugeva enesekindluse ja motivatsioonihoo.
  7. Tekitage perekeskel hasart. Mängime omavahel ning alustuseks olgu igaühel üks võimalus. Pidage nädalati skooritabelit. Pange mängu ka auhinnad, sest lapsi motiveerib alati ka auhind.
  8. Ära unusta, et malemäng viib ajutegevuse intensiivselt töösse. Seetõttu ei sobi malet mängida siis, kui pole viitsimist, on üleüldine väsimus või kurnatus. Peale malemängu tuleb lapsele vaheldus või puhkus võimaldada, ükskõik ,mida ta siis teha soovib ning mis pead ei koorma.
  9. Ära suru lapsele malemängu peale. Kui tal peale tutvustamist huvi puudub, siis pole kas piisavalt atraktiivselt mängu tutvustatud või tal lihtsalt pole praegu õige aeg. Ära lase ka pead norgu. Osad lapsed püüavad malemängu võlu kinni alles küpsemas eas.
  10. Osadel lastel tekib huvitav nähtus malemängu puhul, kui neile öelda ,et see on täiskasvanute mäng. Teatud tüüpi isiksused kohe tahavad siis malet osata mängida, sest nad on tüdinenud „tittede“ mängudest ning sisimas soovivad, et vaatamata nende noorele eale neid vanemate ja suurte inimeste poolt tõsiselt ja täiskasvanulikult võetakse.

Innukat proovimist.

Amaryllis