Tumeainest ja sellest, mis saabub peale lätteid…
Palju mediteeritakse erinevatesse valgustesse oma tähelepanu viimise läbi. Meie universumiruumis on kunstlikke valgusallikaid ja on orgaanilisi loovaid valgusallikaid.
Kunstlikud valgusallikad meelitavad hingi ligi niisamuti nagu kärbepaber kärbseid või pimedas toas põlev toalamp sääski ja muid putukaid.
Kui hakata oma teadvust liigutama läbi valguskihtide ja tasandite…võid avastada, et sa suudad liikuda läbi ühe lätte veel järgmisesse lättesse…ja sellest läbi minnes veel kolmandasse.. ja niimoodi lausa läbi sadade valgusallikate.
Mõni inimene ei koge valgusallikaid läbides neid mitte allikana, vaid justkui suure platoona – tasandina. Valgustasanditena. Sellest ka nimetus ja ütlus, et inimene tõuseb tasandites. Inimmõistuse jaoks on lihtsalt liiga abstraktne mõista lätete suuruse olemust ja seetõttu kogevad ja näevad nad neid valgusallikaid suurte avarate platoodena…
Iga inimese hingeline seisund ja teadvuse tasand määrab ära selle, kui kõrgele ta sageduses tasanditevahel tõusta suudab. Ja end ka hoida suudab. Üks ääretult kõrge ruumikihi tasand on eeterlike eksistentsiruumide ùlikõrged sagedusvahemikud. Neid jaguneb 100-200 alltasandiks, kus iga korrus veel omakorda jaguneb kümneteks alatasanditeks. Iga alltasand veel 12 tasandiks, kus paiknevad eri rollidega teadvused ja vormid – galaktika 12.nõukogu, hingeinglid, nn taevane ema ja taevane hingeisa jmt. Neis vahemikes asuvad ka meistrite tasandid ja ruumid, jumaluste ruumikihid ja muud kõrgemad ruumikihid, kust on valgusolenditena kehastunud meile teada valguslapsed – uus põlvkond. Kristusteadvuse tasandit peetakse aga kõige kõrgemaks tasandiks just eeterlikus ruumikihis (mitte kogu Universumite ruumikihis, vaid eeterlikus eksistentsiruumis). Tema sageduslikud kihid jäävad 33-44.tasandi vahekihtidesse. Enamus mediteerijaid suudavad end “lükata” just nendesse kõrgetesse sagedusvahemikesse ning piirduvad nende kõrgete ruumikihtide vahelise arenguga. Sest juba neis ülikõrgetes tasandites on juba niivõrd kauge, kodune tunne, ülim olemise tunne. Kuid sealt edasi on veel midagi…
Kui väljuda läbi lätete muudkui edasi ja edasi… jõuab inimene välja lõpuks sellise huvitava kohani nagu tume aine.
Teadlased on avastanud tumeaine alad Universumis. Kuid tume aine pole lihtsalt pilkane pimedus. Kui esmakordselt sinna sügava praktika käigus end juhtida – teadlikult või kogemata – võib inimene tõemeeli ära ehmatada – alles oli suures kuldses pehmes valguses ja äkki …paiskus pilkasesse pimedusse….
Kes aga lahustumishirmu ega surmahirmu ei tunne, võib rahuneda ja ringi vaadata. Tume aine sees – kaugemal ja lähemal võib näha erinevate värvivarjunditega energiakogumeid. Neid nimetatakse Universumi Seaduste energiateks.
Kuid mis saab siit edasi? Tumeainest saab ka läbi liikuda. Piltlikult ja sümboolselt öeldes asub tumeaine ala justkui kogu Universumi äärealal. Aga tumeaine ei ole eeterlike ruumikihtide lõpp. Kes leiab tumeaines hingetoru kaudu akna, (läbi hingepalve leiab avause, pääseb ka sellest kihist edasi…
Peale tumeaine kihti asub tõeline valgus. Tegelik valgus. Orgaaniline universumi armastuse energia. Iga inimese enda egotasand ja hingeline arenguastme määrab ära selle, kui sügavalt või puhtalt ta sellesse valgusesse lõimuda suudab. See valgus on pehme, udulaadne orgaaniline piimjas valgus. Pehme, paitav loov valgus. Mõni inimene näeb seda püha loovat valgust helesinise sädemena. Piisab ühest mikroskoopilisest valguse sädemest siinsest algsest pühast loovast energiast, et suudaksid materialiseeruda suured loomised ja tervenemised.
