Skip links

Teos “Valguslapse ema päevik 2” on teadlike lugejate filter.

Minu raamat „Valguslapse ema päevik 2“ on filter, et eristada teadlikke lugejaid – neid inimesi, kelles heliseb uskumus “Kõik on võimalik!”

Kuna pärimisi emaili teel tuleb kirjastusele nii palju, siis väike vaheteadaanne neile, kes on teose tellinud.„Valguslapse ema päevik 2“ esimesed eksemplarid jõudnud lugejateni. Teised, kes pole veel saanud: rahu, ainult rahu 🙂 Veidi veidi kannatust ja saate õigepea! Alates 13.10 väljastame neid ja menetleme tellimusi laekumise järjekorras.  Igapäev saadame teele uued kogused ja igaüks saab kätte järgemööda, kuid kindlasti saavad kõik enne 13.10 tellijad käesoleval nädalal (tellimusi on sadades ja see võtab veidi aega, et järgemööda läkitada). Teised siis vastavalt kuni 3 tööpäeva jooksul, kes hiljem tellisid.

Kuna juhtus nii, et kodulehel polnud e-poes counterit peale pandud, müüdi tiraaž juba eeltellimise käigus läbi. Tellisime juba kiire kordustrüki ning ka selle eksemplarid on otsakorral. Pidin oma sõnu sööma, ütlesin, et kordustrükki ei tule, aga eks edaspidi oleme targemad, ja paneme laohaldusesse counteri… (See info pole egost ega  hooplemisest, vaid lihtsalt selgituseks… Sest minu jaoks oli tore üllatus, et minu teose esimeste lugejate seas oli nii palju huvilisi, kes soovisid ka teist teose osa lugeda…) Raamatupoodidesse vist üldse teosed ei jõuagi, aga eks näis… See selleks.  

Esiteks, aitäh, armas inimene, et oled otsustanud teose soetada. Kajastan oma seiklusi, mis on tõestisündinud lood, kuid olen võtnud juba hoiaku: ma ei kurvasta, kui mind ei usuta. Minu selgeltnägijast õpetaja Kristiina on öelnud: „Sa ei saa lubada omale sellist luksust, et mida teised sinust arvavad“. Olen nõus. Ma lihtsalt kajastan, aga ma ei kavatse kedagi veenda, midagi tõestama hakata. Kõik lihtsalt on, nagu on. Ja mul ükskõik, kui kellegi üksisiku mõistusteadvusesse ei mahu üks või teine teave. Aga õnneks on meie riigis väga palju parateemadele avatud inimesi… ning seda on näidanud loendamatul hulgal tagasisided ja armsad tänukirjad. (Armsad sõbrad, vabandan, kui pole jõudnud isiklikult vastata…Saatke ikka oma küsimusi ning ka tagasisidet! Need on meile olulised ning teie küsimuste põhjal, isegi, kui ma isiklikult ei jõua neile individuaalselt vastata, moodustan ma abistavad postitused vmt)

Ja minu jaoks oli nii meeldiv üllatus, et lugejad nii suure huviga teise osa päevikust rõõmuga vastu võtsid. Kui esimene teos oli veidi naiivse ja sinisilmse alatooniga, siis mõisatate – aastaid on palju mööda läinud esimeses teoses sündinud juhtumitest ning olen vahepeal kasvanud. Seetõttu on teine teos palju küpsem, otsekohesema ja natuke ka karmima käsitlusega. Pole aega peenutseda…

 Üks võimekas inimene, kes suudab füüsilise kehaga ajas rännata (kellest kirjutan ka ajaränduri peatükis oma teoses… ),  andis kord teada: „Sa kavatsed minust kirjutada kui tulevikuinimesest. Aga sa tead, et sind ei usuta.  Teie ühiskonnas on inimesed veel nii mõjutatud ja ei usu isegi vaime mitte. Rääkimata maavälistest eluvormidest, veelvähem ajarändurist“. Läksin tol päeval koju, ja ainult mõtlesin tema öeldu peale. Ja jõudsin tõdemuseni „Milline kergendus! Milline kergendus, kui mind ei usuta! Siis ma pean vähem tõestama ning ei pea oma aega kaotama. Saan kohe asuda nende inimeste juurde, kes mind juba usuvad. Sõnatult.“

Minu teos on nagu filter. Jutustused, mis filteerivad välja inimesed, kelles heliseb uskumus „Kõik on võimalik ning mina usun, et mina suudan ka oma võimeid avardada, oma piire laiendada ja oma jumalikkust esile tuua!“

Ja just selliste inimestega ma soovingi tegeleda ning enda ümber hoida! Aitäh Sinule, kes Sa oled soovinud osaks saada minu teekonnast !

Amaryllis