Skip links

Unenäod on nagu eksamid, näidates ära, kas me järgmisteks sammudeks oma võimete kasutuses valmis oleme.


Jälgi oma unenägusid. Need on nagu eksamid, mis näitavad ära meie kitsaskohad ja kõige põhilisemad automaatreaktsioonid. Sinu unenäod näitavad Sulle, milleks Sa valmis oled, millega Sa veel tegelema pead ja kui palju Sulle elulisel tasandil järgmisena kätte antakse!

Niisamuti tuleb läbi unenäotasandi välja informatsioon, kas me oleme valmis mõne võime kasutuselevõtmiseks või mitte (kas meid segab veel ego või mitte). Unenägusid võib jaotada laias laastus kolme liiki. Lisaks tulevikule-minevikule nägemisele võib näha filtreerimatut päevakajalist sodi, kuid kolmandana – väga olulisena, võib näha ka väga teadlikku või lausa juhitud teavet. Teadlik unenägemine pole kaasasündinud ulme anne, vaid see on teadlikule vaimsele teele liikunud inimese üks kaasuvaid nähtuseid, mis leiab aset aina enam just ärkavates inimestes, kes naasevad oma tõelise olemuse juurde. 

Jälgi teavet ja informatsiooni, mida Sulle antakse või näidatakse läbi unenäo tasandi, küllaltki hoolikalt. Eriti situatsioonid, mis korduvad või olukorrad, kus Sa oled üks ühele ise kogu oma olemusega sees nii, nagu oleksid kõike päriselt öösel kogenud. Mida unes tihti nähakse, on näiteks praktilised kuvandid ja tõesed teabestseenid iseenda isikliku arengu kohta. Kui inimene on andnud taotluse, et soovib vaimselt areneda, oma võimeid kasutama hakata või oma potensiaali avardama, siis on täiesti tavapärane olukord, et ta hakkab sügavuti tegelema on unenägude maailmaga, mis peegeldab tegelikult igapäevaelulist reaalsuses tegutsemist. Lisaks annavad unenägude kaudu meile meie vaimsed toetajad teada väga selgelt igasugustest vihjetest ja kitsaskohtadest, ka meie käitumisest ning automaatreaktsioonidest, millele tuleb tähelepanu pöörata.  

Paljud kurdavad unenäomanipulatsioonide üle ning see valdkond on reaalne ning väga tihedalt ka allilma poolt juhitud, kuid veelgi sügavam tõde on see, et sellised stsneaariumid saavad juhtuda seetõttu, et inimeses endas on see mõistustasandi alge olemas, kust hämarad jõud saavad kinni võtta ning provotseerida. On see hirm kaotada midagi, kedagi või lausa oma eksistentsi või elu. On see mõni egopõhine käitumisreaktsioon, mis laseb olukorral sündida. Provokatsioon saab lõppeda vaid siis, kui Sa haldad stiimulit ehk ärritavat alget täielikult igal tasandil – mitte ainult teadlikul käitumistasandil igapäevaelus, vaid ka alateadvuse tasandil. Unenägudes tulevad ka kõik inimese varjatud küljed esile. Reaalelus võime teeselda ja alla suruda mingeid situatsioone, aga tihti unes käitutakse ikka nii nagu sisimas alateadvuse tasandil veel ollakse.

Toon näite, kuidas sain teada iseenda jaoks, et olin sisimas lõplikult üle saanud teatud isikutega seotud emotsioonidest nii, et toimus reaalne muutus kõikidel olemise tasanditel. Mõned aastad tagasi, kui oma vaimsele teele siirdusin, juhtus nii, et kui unenäotasandil mulle mingeid väga ebameeldivate isikute näopilte või figuure näidati, siis ma tahtsin end sellest unest koheselt vabastada. Meid asetati samasse ruumi, mina aga tahtsin end kohe sealt välja liigutada. Mind püüti provotseerida- näidata mulle isikuid, kes olid reaalelus pidanud vaenu mu suhtes, unes aga võtsid nad midagi minult ära, õrritasid, ütlesid halvasti jne. Täielik provokatsioon. Tegin pidevalt praktikaid, vabastamisi, meditatsioone tavaelus. Ühel hetkel, kui mind ühe või teise isikuga unenäos „ühte ruumi“ jälle paigutati, siis ma lihtsalt hakkasin neist mööda kõndima ning neile õnnistust ja valgust avaldama ja saatma. Ma lihtsalt olin kogu oma rahuga kohal ja pigem tundsid nemad ebamugavalt, mõni lausa lahkus ruumist. Mõni raevutses, kuid see ei häirinud mind enam.  Sain aru, et olin saavutanud püsiva meelerahu. Edaspidi hakkasid sellised situatsioonid mind hoopis naerma ajama, kuidas üks või  teine kemples.

Kunagi aastaid tagasi, kui minu jaoks muutus normaalsuseks öösiti astraalrännakutel käia või oma unenägusid teadlikult juhtida, arutasin neid asju ka oma Õpetajaga. Sain tookord teada, et just unenägude kaudu meid lisaks rünnakutele ja provokatsioonidele pannaksegi inimest läbi tema alateadvuse proovile. Manipulatsioonid läbi unenäo on reaalsed, aga on tähtis teadvustada – need leiavad aset vaid seetõttu, et kuskil sügaval alateadvuse tasandil on see alge, mis laseb sel toimuda. On see hirm, ego või muu taoline. Näiteks: Kui inimene unes kipub kõike hävitama ja lammutama, siis kannab ta ka igapäevatasandil samasugust mustrit. Seetõttu olge ettevaatlikud, mida teile ka õpetatakse ning kuidas teid õpetatakse käituma unes. Või kui inimene pidevalt kardab näiteks mingeid energiaid või mõtleb liiga tihti mingitele olemusvormidele, siis ta võib olla kindel, et just need energiad tulevadki inimest kimbutama ning ründama. Minu jaoks oli nii suur samm omandada oma kehatasandil vastupidine reaktsioon lähtuda loominguliselt ja Looja tasandile kohaselt. Kui ma õppisin kokku koondama oma Vaimu väge ja jõudu täiesti neutraalselt kogu oma intensiivsuses, aitas see mul ka kõige kriitilistemas olukordades puutumatuks jääda ja kogu situatsioonile täiesti hirmuvabalt otsa vaadata. Seisund, kus Sa oled totaalselt neutraalne – lihtsalt oled, Vaimuna, oma jõuga.
Ei maksa valesti aru saada – kriitilisi olukordi tuleb ikka ette, nii kaua kuni Süsteem koos jõududega enda eest võitleb. Kuid tuleb tundma õppida omatõelist väge. Ja justnimelt, oma Vaimu väe kokkukoondamine ükskõik, mis situatsioonis, aitabki ebameeldivustest vabaneda ja treenib keha- ja mõistustasandit ümber hoopis vastupidiselt käituma – loominguliselt ning oma Vaimenergiaga ehk Looja energiaga iseendas samastudes.

Veel enam – kas teadsid, et unenägude kaudu näidatakse seda, palju Sa kandevõimeline oled ning mida Sulle järgmisena kätte antakse? Selle teabeni jõudsin siis, kui minu tuttav vaimne sõber käis nädal aega ühel väga eraklikul vaimsel ritriidil hiljuti, mille põhiväljundiks oli võimete puhastamine ja avardamine. Ta igal päeval avaldas soovi mingi kindla meele ärkamiseks, kuni ta nägi ja tajus selgelt ühel hetkel enda juurde liikumas tema vaimseid toetajad – helendavad valgusolendid ruumis. Nende sõnum oli järgnev: “Unenäod on nagu eksam. Unenägude järgi hindame me ära selle, kui palju inimene kannab. Millise kogemuse me saame järgmiseks anda? Ning milleks Sa valmis oled?” Algas üks täielik kadalipp. Enne iga võime avaldumist näidati talle eelneval öösel selgelt, MILLEGA ta tegelema peab. Selle järgi hinnati, kas tal puhastatakse järgmine meel ja võime või mitte.  Kas tema ego oli valmis või ei? Kas ta oli saanud hirmust üle või ei? Ja ta sai igal öösel läbi unenäotasandi katsumusi, mille ta edukalt ka läbis. Sealhulgas väga hirmutavad katsumused, mille ta külma südamega mööda lasi.

Veel meenub üks huvitav lugu ühelt minu tuttavalt, kes 50+ naisterahvas ja ta selgitas, et enne kui ta 100% puhtalt peenenergiaid ja olendeid inimeste ümber nägema hakkas, näidatigi talle pidevalt unenäotasandil just seda, kuidas ta peenenergiaid nähes muudkui kartis ja karjus, ehmatus ja värises. Ta teadvustas olukorda ning ütleski, et ta siis reaalelus kartiski, kuid ta ei olnud sisemiselt veel valmis ning unes sai ta sellest nõrkusest täpselt teada.

Kui Sulle on jäänud meelde öösel nähtud unenägu, siis see pole ilmaasjata. Kõige tähtsam on jälgida unenägude tasandil sageduses allakiskuvaid automaatreaktsioone ehk automatisme. Nende jälgimine aitab kardinaalselt meid piiravate ja häirivate ja madaldavate mustrite täheldamist ja edasitegelemist. Ütleks nii, et neid on lausa ääretult oluline märgata, küsida endalt: „Kuidas ma käitun unenäotasandil ühes või teises olukorras, situatsioonis, keskkonnas või inimestega koosviibides?“ Nii on võimalik vähendada manipulatsioone ja provokatsioone enda suunas, sest tõmbate ära kõige olulisema vundamendi iseendast – ärrituvuse algpõhjuse. Selgitan lähemalt.

Inimkeha ja mõistusteadvus on põhimõtteliselt siin Süsteemis juhitud (tavainimeste puhul) igasugustest programmidest, uskumustest, automaatreaktsioonidest. Vähe on inimesi ümberringi, kes päriselt saavutanud süvarahu ja on nii-öelda „vaimus“ püsivalt. On rohkem inimesi, kes on valdavalt väga heas meeleseisundis, üks-kaks asja siin seal ärritab-häirib. On selliseid, kes absoluutselt iga asja peale ärrituvad ning ei lase teistel ka normaalselt ja rahulikult elada, koguaeg süüdistavad teisi, mängivad ohvrit ning käib üks lõputu jada selle kohta, kuidas kõik teised on probleemides süüdi, mitte inimene ise.

Meditatsioon on ehedaim näide, kus inimeses Vaim domineerib. Keha on lõdvestunud, meel on vaigistatud. Kuid nii nagu mu Õpetaja kord ütles: „Koguaeg mediteerime ja lükkame oma energia üles, aga mis saab pärast? Mõistusega üldse ei tegeleta. Niisamuti kiirelt kukutakse kolinal alla“. Olen täheldanud ja kuulanud inimeste tagasisidet, et kurdetakse, et tihti inimestel see ülim õnnis heaoluseisund kaob ca 1-2 tunni jooksul peale meditatsiooni, kui naasetakse argitoimetuste juurde või kuniks põrkutakse kokku esimese situatsiooniga, mis rahu rikub. (Platvorm ehk kõrge sageduse hoidmine endas on kehatasandil veel võõras, pole treenitud nii-öelda keha- ja mõistuse mällu).

Samuti domineerib Vaimenergia inimeses, kui ta on puhanud, hoolitsetud ja toitunud vastavalt vajadustele (kõik füsioloogilised baasvajadused on täidetud) või ta on saavutanud selle, mis ta on tahtnud –  temas valitseb rahu, rõõmus meel. Sellises seisundis, kus kõik on „hästi ja tip-top“ on ülimalt lihtne olla vaimus – see tähendab, armastavas ja rõõmsas seisundis. Sellises seisundis on lihtne kuvada end maailmale „Olen puhas, ilus, täiuslik“.

Kõige suurem areng (ka puhastumine tobedatest mõttemallidest, mõistustasandi uskumustest) toimub hoopis läbi kitsaskohtade teadvustamise, otse nendega tegelemise ja kriitilise sisekaemuse. Millegipärast inimesed ei armasta seda teha eriti.

Kuidas teada, missugused kitsaskohad meis valitsevad ? Teistes on neid alati lihtsam märgata, sest kõrvalt jälgides on alati pilti lihtsam vaadelda kui iseendas. Aga iseendas jälgides võib lahti mõtestada unenäotasandi informatiooni või jälgida reaalelus enda käitumist olukordades, kus nii-öelda „meelevalitsus“ kaotatakse. See näitab seda, et on veel tükk maad endaga tööd teha.

Igasugused automaatreaktsioonid ja häirivad mõttemustrid on need, mis näitavad inimese puhul seda, millega kõige enam endas vaja tegeleda on.  Võime nii tihti praktiseerida ülimat meditatsiooni, aga kui mõistusteadvusega samaaegselt ei tegeleta, on see tühi töö ja lausa ohtlik – inimese energia tõmmatakse ära järgmisel hetkel, kus ta end ei valitse. Ääretult tähtis on inimestega tegeledes võtta ette hoopis mõistusatasandi töö ehk allakiskuvate uskumustega tegelemine.

Need kerivad esile nii kaua, kuni inimene lihtsalt sõna otses mõttes need puhtalt üks ühele käsile võtab. Hävitavad ohvri-, ego- või uhkusemängud ning väliste süüdlaste otsimine või endale vastu kummis rinda taguda rusikatega, et „Mina olen see õige ja teie ei tea midagi“, selle asemel et iseenda kitsaskohti tunnistada.  Kusjuures vaimsel inimesel ja valgustunud inimesel on vahe. Üks on püsiva rahuseisundi saavutanud ning on püsivas ja aina kasvavas ühenduses Algenergiaga ehk Universumi Loonud loomeenergiaga, teine liigub alles valguse teele ning võib kogeda veel äärmuslikke kõikumisi, mis on inimeseks olemise üks osa. Kõikumine on sagedane ja üsna tavapärane nähtus siin Süsteemis ning see on normaalne, KUNIKS see püsivaks madalaks hävitavaks meeleseisundiks ei muutu. Samas on inimesi, kes püsivalt armastavad viibida mingis hädaldavas seisundis. Sellise inimese energia tunneb eemalt väga lihtsalt ära.

On kaks vahet – kas kogetakse ajutist nn sissesõitvat häireseisundit (üks mingi konkreetne häiriv situatsioon) või viibitakse püsivas egopõhises rollis (teiste pidev süüdistamine, ohvriroll, kõrvutamine, võrdlemine jmt). Viimasel juhul ongi tegemist püsiva rolliga ja seal pole mõtet midagi parandama hakata, kui inimene ise seda ei taha. Selliste inimeste puhul tasub hoiduda ka nende „vigadele“ suunamast, sest nad hakkavad kohe teid endid süüdistama neis samades asjades, mida viitate. Patoloogilistest egopõhistest protsessijatest tuleks kaarega mööda hoida, sest nad hakkavad mõjutama ka teisi ning varem või hiljem süüdistavad oma jamades ka teid.  

Tõsiasi on ka see, et kui vaimsusest huvitatud inimene on andnud taotluseid, et oma potensiaali avaradada, siis annab ta ka rohelise tee iseenda hingelisteks puhastusprotsessideks ehk algab ka igasugune varasema sodi puhastamine ja koristamine hingest, kehast ja meelest, mis ei puuduta ainuüksi selle inimese praegust elu vaid toob päevavalgele ka kõikide eelmiste kehastuste mustrid ja mallid. Selliste puhastusprotsesside käivitumine võib tähendada endas häirivate impulsside kogemist ükskõik, millise välisstiimuli toel, kuid tasub hoolas olla ning jälgida, et sellised impulsid ei muutuks püsireaktsioonideks ning püsiseisunditeks. Lihtsalt ole vaatleja ja ära mine kaasa, koge, tunne, protsessi. Kui vaja, siis nuta, leina, ulu, kurda, hala, aga mis peamine – liigu edasi ja unusta eelnev (koge läbi ja vabasta või veelparem, vabasta kohe!) Ära palun samastu liialt selle seisundiga ning ära viibi selles ka liialt pikalt – muidu kinnitad endas uue käitumismudeli (ajus tekivad uued neuronitevahelised ühendused, mis kinnistavad pikaajaliselt viibides kahjuliku mustri Sinu kehasse).

Tihti unustatakse ära see, et vaimne teekond pole mitte ainult lillelõhnaline, vaid Universumi seadused ja mehhanismid lihtsalt on sellised, et hakataksegi tooma  välja ka kõik varasemad allasurutud traumad, hirmud ning ka luukered kapist tuuakse päevavalgele. Keha- ja mõistustasandi automaatreaktsioonid ja mõttemustrid on sellised mõttevormid, reageerimisviisid või käitusmismallid, mis sõna otses mõttes piiravad ego tõttu inimesel liikumist kõrgematesse olemisetasanditesse. Need lõhuvad ükskõik mis viisil inimese püsivat rahulolu ja õnneseisundit ehk olla vaimus. Need on  äkilised käitumisreaktsioonid, kus inimene kaotab vähem või rohkem meelerahu või kus inimene plahvatab või süttib lausa kui pomm ning näitab siis oma käitumist teravamalt poolelt.

Toon mõned üldisemad näited (Näited on suvalised, üldised ning ei pärine minu isiklikust elust, vaid on traditsioonilisemad üldised kokkupuuted ja kurdetud mustrid inimestelt): Nt: Inimene, kelle autosse istute, näib igati rahulik ja sümpaatne. Ta on meeldiv, tasakaalukas. Niikauaks, kuni keegi tema auto peeglit riivab või küljepeale mõlgi tekitab. Ja kogu tema rahu on hetkega pühitud, veel hullem, kui olete ise roolis olnud võõras autos ning saate tunda, mis tähendab tõelise pahameele alla sattuda. Olete muutunud selle inimese jaoks üleöö vaenlaseks. Või näiteks:  Inimene avaldab endast suuliselt korduvalt mõtet ja veendumust, et ta armastab lapsi nii tohutult. Aga kui kellegi võõras laps hakkab tal külas, autos vmt kohas  ebasoodsalt selle isiku jaoks käituma (laps ei lase magada, laps  sodib valesse kohta, sööb autos, trambib vaibal mustade jalatsitega jmt), siis kaotab too lapsearmastaja koheselt enda meelerahu, raevutseb kuni karjumise või vägivallani välja ning toob enda käitumise kohta etteheiteid. On valus öelda, aga tihti süüdistataksegi lapsi igasugustes käitumistes, justkui nemad oleksidki täiskasvanute probleemide põhjused , küll on kellegi tööeelne ööuni  tähtsaim, tema puhas vaip või puhas auto on tähtsaim ning ühtäkki on kadunud kogu armastus laste vastu. Mis juhtus? Inimene kogebki laste vastu armastust Vaimus, rahumeelselt olles, kui kõik on kontrolli all. Kuid kui olukord ei vasta tema mõistuse ootustele, siis hajub armastus ehk Vaimenergia taandub kehast, domineerima hakkab egopõhine automatism.

Näiteid automaatreaktsioonidest on mitmeid, usun, et kõik saavad aru, mida nende all mõeldakse. Inimene on muidu rahulik ja normaalne, aga kui tema juures teha midagi, mis ei sobi, siis ta kaotab enesevalitsuse. Ühel on piinlik ja teistel ka. Automaatreaktsioonid on praeguse süsteemi kõige ohtlikum pärand inimese kehale ja mõistusele. Kusjuures, lapsi kasvatades on ülimalt tähtis jälgida, mida „lapse teadvusesse istutatakse“. Lapse vägivaldne karistamine mitte lihtsalt pole paar minutit kehalist valulikku kohtlemist mingil ajahetkel, vaid see tähendab mustri sisseõpetamist temasse „Nii peabki“. Tasub jälgida ,et kui lapsel on imelik hävitav käitumismuster tekkinud, siis on ta selle reaktsiooni õppinud kuskilt ühiskondlikust keskkonnast (lasteaed, kool vmt) või võtnud üle oma vanematelt. Seda, mida vanemad kuvavad endast, see pea 1:1-le läheb pärandina edasi lapsele. Varem või hiljem avaldab ta sarnast käitumist oma õdede-vendade või teiste koolikaaslaste suhtes, kuni partnerlussuhteni välja. Lapse käitumise analüüsimine peab algama iseendast.  

Kõige suurem väljakutse praeguse generatsiooni vanematele ülitundlike lastega ongi see, et lapse puhta lehena hoidmine tähendabki kahjulikest automaatreaktsioonidest (mis samastavad teda „kõikide teiste massikäitumisega“) eemal hoidmine. Seda saab teha vaid nii, et laps on koguaeg juhitud olema teadlikuna oma Vaimus. Tsiteerides ühe lastekasvatuse koolitusel väljaöeldud mõttetera: “Mõelda vaid, millist eeskuju annab lapsevanem oma lapsele, kes ei oska isegi end kontrollida ? Missuguse õigusega võib siis lastelt nõuda oma emotsioonide ja käitumise kontrollimist, kui isegi täiskasvanud (rääkimata veel vaimsetest) end valitseda ei oska? Või kui lapsevanem ise totaalselt vastupidist eeskuju näitab. Kõige suurem kasvatustöö algab ikka iseendast. Laps kasvab niisama – jäljendades.“

Kusjuures automaatreaktsioonid on seda kahjulikumad, mida vastandlikumad ehk sügavama lõhega nad on („armastan niiväga inimesi“ – „ma vihkan inimesi“ , „armastan iseend“- „vihkan iseend“, jne).

Automaatreaktsioonide hulka kuuluvad tihti ka sellised mõttevormid, mis kerkivad pidevalt esile ning ei anna rahu.

Kõik need teemad võivad ühele või teisele olla valusad, vähem valusamad. Mõnele täiesti läbitud juba. Kuid igal juhul on need käsitletavad teemad ääretult olulised ja vajalikud, et peatada hävitavate mustrite või allasuruvate, rusuvate energiate valitsemist ükskõik kelles – lastes, täiskasvanutes, vaimsetes gurudes, riigijuhtides või terves inimkonnas. Miks? Sest emotsionaalselt ärritunud seisundis tehakse selliseid otsuseid, mis ei ole inimese parimaks hüvanguks, sest puudub vaimne tasakaal. Emotsionaalse ebasoodsa pinnasepealt ei langetata olulisi otsuseid, kui soovitakse kõige kõrgemaks ja parimaks hüvanguks enda või inimkonna eluteed seada.

Kolm põnevat harjutust teadlikule inimesele, mis ei võta tükki küljest ära, aga aitab selgemini teadvustada:

A. Jälgi ca 1 nädala jooksul inimesi või ühte kindlat inimest ümberringi, kellega Sa kokku puutud tihti.  Vahet ei ole, kas tavainimesi (süsteemi- ja töörütmis) või nii-öelda vaimseid inimesi – inimkehad kõik üks. Jälgi, kuidas nad käituvad erinevates situatsioonides: 1.Tavasituatsioonides, kus kõik kulgeb nende jaoks suurepäraselt, ladusalt, nende tahte ja kontrolli järgi. 2. Situatsioonides, kus kontroll läheb neil käest või ei vasta nende ootustele ning  nad puutuvad kokku stiimulitega, mis ärritavad neid või kaotavad meelerahu. Märka ja teadvusta, mille peale kaotati meelerahu, kas see oli tühine või oluline stiimul. Kas inimene kergelt kõikus, või lausa plahvatas või ta lausa ründas? Võib-olla püüab ta rünnakusse tõmmata ka Sind?( Aga parem oleks siiski, kui saaksid neutraalselt eemalt vaadelda.) Teadvusta lihtsalt protsessi, mehhanismi, kuidas kõik toimub. Mille peale inimesed-lähedased ärrituvad? Kusiganes viibid – liikluses kaassõitjaga, ühistranspordis, poes, mõnel vaimsel üritusel, laste sünnipäevadel vmt. Mis on kõige sagedasemad kõigutajad? Kas see oli ütlus või väljaöeldud sõna või oli see kellegi käitumine, mis käivitas reaktsiooni. Milliseid käivitajaid märkad rohkem? Milliseid ärritajaid märkad inimeste keskel rohkem? Kui valitsev oli inimene oma meeleseisundi üle, kas ta üldse püüdis seda kontrollida või reageeris nii, kuis sülg suhu tõi või käed asu andsid? Kui kiiresti ta sellest välja tuli? Kas ta püüdis üldse välja tulla sellest? Kas ta üritas tagajärgi parandada ja teadvustada tehtut? Jää neutraalseks vaatlejaks, isegi siis, kui Sinu pihta üritatakse pommikilde paisata. Ole olukorra juht.

B. Korda sama harjutust 1 nädala jooksul iseendaga. Võta paber ja märkmik ning märgi üles kõik enda sees esilekerkivad mõttemustrid, käitumisreaktsioonid või häirivad automatismid. Ükskõik, kus kohas, kellega, mis olukorras. Kui häirib ja Sa ei olnud rahul käitumisega või reaktsiooniga, siis järelikult oli automatism. Märka: kas on mustrid, mis enim kerkivad esile? Märka ja teadvusta: millistes olukordades Sa enim oma meelerahu kaotad? (Keegi võtab midagi ära, mis kuulub Sulle? Kaotasid midagi ära kiirustades? Kõigud ainult siis, kui oled väsinud? Ärritud ainult siis, kui mõtled probleemidele? Loed halbu uudiseid? Mõtled või suhtled kellegi konkreetsega? Ole aus, kirjuta üles nii, nagu keegi ei näeks seda märkmikku ning tegele enesekriitiliselt sisekaemusega. Hiljem võta kokku järeldused: Kas kippusid vastu ütlema kellelegi? Kas tahtsid olukorda leevendada pigem või õigustada?  Kas mõni muster kerkis püsivalt ja korduvalt esile? Mis tingimustel? Kas kehalised füsioloogilised omadused mängisid Sinu puhul rolli ?(Nt Sa ei saanud puhata piisavalt; Sa olid näljane ja pahane? Sa ärritusid mingi situatsiooni peale, mis tõi materiaalset kahju? Jmt).

C. Jälgi nädala kuni kuu aja jooksul oma unenägusid väga teadlikult ning vajadusel anna eelnevalt ka taotlus: „Soovid näha Sind abistavat ja toetavat informatisooni läbi unenäotasandi selgelt, meeldejäävalt ning võimalikult üheselt mõistetavalt“.

Ning lõpetuseks. Uni on uni. Reaalsus on reaalsus. Üks toetagu teist. Kõige rohkem loeb ikkagi see reaalsus siin, sest siin on Sinu keha, vaim ja mõistus üheskoos. Just nimelt siin reaalsuses, materiaalsel tasandil tehtud teod ja öeldud sõnad loevad ja lähevad hingekirja.

Leave a comment

Name*

Website

Comment