Looja kui esialgne mõte ei ole külm mehhanism ega abstraktne seaduspärasus. Anastasia õpetuse järgi on see Intellekt elav, hingestatud, armastav ja vastuvõtlik – ta on Jumalik Intellekt, kes ei mõtle ainult, vaid tunneb. Tema mõte on kantud tunnetusest ja Tema tunnetus on kooskõlas igavese armastusega. Selles seisundis ei toimu loomine mitte läbi reeglite, vaid läbi resonantsi!
Jumalik Intellekt on puhas, loov ja alati aktiivne. Ta ei peatu kunagi, kuid ei sekku jõuga. Ta ootab inimest – ootab tema ärkamist, tema esimest teadlikku sammu tagasi kooskõlla.
Iga inimese sees on see sama algne säde. Selle äratundmine ei ole seotud mõistuse või õppimisega, vaid sisemise vaikuse ja igatsusega. Kui inimene tunneb igatsust millegi puhta ja tõelise järele, on see kutse Jumalikult Intellektilt – Tema hääl inimese hinges (sinu jumaliku loova vaimuolemuse hääl sinu hinges, sisemises tunnetuses).
Anastasia seletab, et inimese mõte on võimeline ühilduma Looja mõttega. See tähendab, et inimene ei pea ootama, et Jumal midagi tema eest ära teeks. Inimese endas peitub võime vastata, mõelda koos Loojaga, tunnetada Tema sagedust. Seda ühendust ei loo mitte vaimne intellekt ega religioosne vagadus, vaid ausus, siirus ja südame puhtus!
Jumalik Intellekt ei ole kõrgem kui inimene. Ta ei alluta. Ta ei määra käsku. Ta ootab, et inimene ise jõuaks äratundmiseni, et ta ei ole väiksem, vähemväärtuslik või teadmatusse määratud.
Inimene on loodud samast substantsist – samast valgusest ja tarkusest. Ja see, mis inimest Jumalast lahutab, on ainult hirm ja vale mõte (moonutatud mõtted, väändunud mõtted ja arusaamad, illusioonid, valearusaamad).
Kõik loodu kannab Jumaliku Intellekti koodi. Puu, kes sirutub valguse poole, lilled, kes õitsevad päikese suunas, loomad, kes tajuvad maailma ehedalt – kõik need on ühenduses. Ainult inimene ise on eksinud veel eemaldumise teele. Kuid just inimeses on võimalus naasta. Ta suudab valida. Ta suudab ärgata.
Sellel ärkamisel ei ole väliseid märke. See võib sündida hetkel, kui inimene vaatab oma last ja näeb temas imet. Või hetkel, kui ta istutab puu ja tunneb sel hetkel, et see on püha tegu. Või siis, kui ta vaikuses mõtleb heatahtliku mõtte kogu maailmale – see on hetk, mil Jumalik Intellekt tajub inimese ärkamist ja ühendub temaga.
Jumalik Intellekt ei ole kõrgel ega eemal. Ta on siin. Ta on mõttes, mida mõtled. Ta on tundes, mida lood. Ta on valikus, mille teed. Kui see valik on kooskõlas armastuse, loomise ja elu jätkamisega, siis oled ühenduses Temaga – oled osa Tema tarkusest.
Anastasia sõnade järgi: “Iga inimene on kui noot Jumala laulus. Kui sa kõlad valesti, jääb laul katki. Kui sa kõlad tõeliselt (puhtalt, siiralt, südames ausalt), sünnib harmoonia (kooskõla).”
Jumalik Intellekt ootab inimest ärkama, kuid mitte selleks, et teda hinnata, vaid selleks, et koos temaga luua. Selline side on võimas, vaikne ja igavene – ja selle äratundmine muudab kogu inimese olemise suunda. See ei ole lihtsalt uskumine. See on teadmine ja tundmine.
Ja see teadmine kannab elu. See toob tagasi valguse. See taastab algse laulu. Maailma harmoonia laulu.
Seda lugedes küsigu igaüks iseendalt:
– Kui Loov teadvus on igaühe mõttes, siis kuhu pole lased sina oma mõtteid kallutada? Kuhu poole ja mis eesmärgil suunad sina oma loovat energiat? Millistesse tegudesse?
– Kes kallutab sinu mõtteid? Miks?
– Mida väljendavad sinu teod? Mis ajendil viid sa läbi oma tegusid?
– Kuidas väljendub sinu tegelik igapäevane käitumine? Millistest impulssidest on see ajendatud?
– Kas sa oled päriselt tundnud neid hetki, kus süda ja mõistus ühinevad vaikusega ja puhta tundega iseendas?