Iga ruum, kuhu inimene siseneb, on omaette energiline tervik. Me ei tohiks lubada oma kodudesse, aedadesse ega eluruumidesse, ega ka lastetubadesse – inimesi lihtsalt viisakusest või harjumusest. See ei ole ülbus – see on enesesäilituse tarkus.
On kultuure ja tavasid, kuhu ei lasta kunagi külalisi. Paljud kultuurid üle maailma väärtustavad koduruumi privaatsust ja piiravad teadlikult juurdepääsu teatud ruumidele, eriti magamistubadele.
Näiteks Jaapanis on kodu jagatud avalikeks ja privaatseteks aladeks, kus külalisi võetakse vastu spetsiaalses ruumis, samas kui magamistuba jääb pereliikmete isiklikuks alaks. Sarnased tavad esinevad ka Lähis-Ida kultuurides, kus külalisi võetakse vastu spetsiaalsetes ruumides, samas kui magamistoad on rangelt privaatseks kasutuseks. Skandinaavia kultuurides, kuigi kus külalislahkus on oluline, peetakse magamistuba isiklikuks ruumiks, kuhu külalisi tavaliselt ei kutsuta. Need tavad rõhutavad koduruumi pühadust ja vajadust säilitada isikliku ruumi piire.