Meie kaasaegne nn new age maailma massiliikumine on loonud inimestele väga salliva ja mitmete võimalustega eneseavastuse ja eneseavardumise teekonnad. Paraku on igal valgusel ka omad varjud.
Eneseavastuste tuhinas ja vasikavaimustuses võib mõni vahel arvama hakata, et vaid temal kõiges õigus on ja “jumala lähetatud tõe tõrvik” vaid tema kätesse usaldatud on.
Tegelikkuses on ülim alandlikkuse ja virtuoossuse õppetund hoopis see hetk, mil me avastame, et igaühel on oma tõde ja tõde on tagatippu veel subjektiivnegi. Igal ühel on õigus elada oma subjektiivses tões enda uskumuste ja tõdemuste kohaselt. Mitte pannes teisi seinaäärde mahalaskmisele, kes sellega ei ühtivat.
Libastumine nn new age petlikus maailmas võib olla kerge, kui me unustame ära kaks asja, millega me peaksime alati iseenda südames järge pidama. Või no vähemalt need inimesed, kes püüavad oma südant õigel kohal hoida, võiksid sellega arvestada.
Need kaks asja on kaks väärtust, mida te ei tohiks mitte kunagi kärpida teises inimeses. Ei tohiks kunagi piirata, ei tohiks iialgi maha teha, alandada, pisendada ega naeruvääristada.
- USK ISEENDA VÕIMEKUSSE.
Kohtasid inimest, kes arvab, et kõik on võimalik? Sul on sõber, kelle silmist särab ülimat usku oma suutlikkusse? Usub, et suudab luua midagi enamat, kõrgemat, suursugusemat või meeldejäävamat? Vestlesid kellegagi, kes usub siiralt, et tema ülesanne on või Maal korda saata midagi erilist? Lugesid raamatut inimestest, kes püüab siiralt jagada oma teadmisi ja usub, et ta on sünnist saadik tulnud siia ülesandega, teha suure jumala nime ja maine tagasitoomiseks erilist ülesannet?
Sulle näib uskumatu? Lollus? Absurdsus? Niisama moodi näid uskumatu sina teistele, et sina ei usu võimalikkust seal, kus seda olla võib.
Teate. Ükskõik, kes teie ümber on. Tibake rohkem mõistmist ja kaaslate koos-tundmist (com-passion) teile! Ükskõik, kas see on inimene, kes usub, et ta suudab midagi inimkonna, looduse, planeedi jaoks erilist muuta. Või on see inimene, kes usub, et ta suudab oma ülivõimeid arendada, et siis head luua Maal. Mis on see teineteise asi, kritiseerida seda, millesse teine usub?
Leppigem. Õppige rohkem leppima. Siis lepitakse ka teiega rohkem.
On inimesi, kes on pidevalt lahenduste leidmise püüdlikkusele seadistatud. Nad usuvad kõikvõimalikkuse nägemisele. Ja on inimesi, kelle esmane soov on kriitikanooltega alla lasta kõiki mõttetalgutel lähetatud lennukaid ideid, seda enne, kui need kõrgustesse tõusta võivad.
Igaühe usk iseendasse on tema enda isiklik asi.
Ja kui teie ise olete see suur lennukas mõtleja ja väsimatu edasipürgija – siis öelge neile otse, et igaühe usk enda võimekusse on tema enda isiklik asi. Rõhutan: tema enda isiklik asi.
Vahest on parem, kui te üldse neile isegi midagi ei selgita. Sest kes ei taha aru saada, see ei hakkagi aru saama.
Kui me oleme suutnud aktsepteerida ajaloos selliseid väepealikke, kes arvasid, et nad on jumalad ja nottisid maha terveid miljoneid inimesi sõdades ja me esivanemad veel lasid endale sellised juhiks valida!, siis miks ei peaks me suutma aktsepteerida uut põlvkonda mõtlevaid ja loovaid isiksusi – raamidest-väljas mõtteviisiga põlvkonda, kelle usk oma võimekusse on teha midagi suurt, midagi siin ühiskonnas ja Maal korda saata?
Kõik on sinu jaoks võimalik, kui sa sellesse ise usud. Muidugi ei tohiks me ära unustada realistlikku meelt ja head eristusvõimet.
Ent tulles tagasi usu kohta iseenda suutlikkuse osas. Kui teine sind ei usu milleski, siis see on vaid tema enda piiratuse ja suutmatuse märk. Ära sea endale sellist eeskujuks ega arvamusliidriks.

Memel inglise keelne fraas “Sa ei meeldi mõnele inimesele sellepärast, et sinu tugevus meenutab neile nende endi nõrkuseid”.
Soovitan väga lugeda mõistujuttu V.Megre raamatust, kus kirjeldatakse vana ajaloolist seika Egiptuse ajast, kus vanad preestrid võistlesid üksteise võidu energeetiliste loomiskunstidega. Raamatu autor väidab, et see lugu on tõesti Vana-Egiptuse ajaloos toimunud. On või mitte, ärme vaidle – sellel lool on oma hea iva.
Vanad eakad preestrid praktiseerisid Vana-Egiptuse ajal Musta Mao vennaskonnas igasugu rituaale ja energeetilisi loomistehnikaid. Üks neist preestritest oli noorem preestripoiss. Ta oli teistest alati oma kujundite loomises peajagu ülal – need olid puhtamad ja kandsid tugevamat loomisjõudu kogu riigi üle. Ka rahvale meeldis see preestripoiss teistest rohkem – inimesed tahtsid tema kõnelusi rohkem kuulata ning ta meeldis vaesele orjarahvale.
Vanad preestrid kahtlustasid salanõu, mida võis see noor preestripoiss küll teistest rohkem omada, et ta sellist poolehoidu rahvalt sai. Noor preester piirati sisse ja vanad preestrid esitasid talle süüdistusi, et ta oma loomises teistele teadmata salajõudusid kasutab, suutmata leppida nähtuga, et noormees neist kujundlikus loomises etem oli.
Vanad preestrid nõudsid raevukalt vastust sellest noorelt preestri õpipoisilt, mida tema enda omandis rohkemat omab ja nõudsid, et ta vastuseid ka teistega jagaks, et kõik võrdselt enda võimeid arendada saaksid, et seeläbi oma mõjuvõimus ka ühiselt rahva üle tõusta saaksid.
Noormees aga vastas: “Kogu vastus peitub munas.”
Vanad preestrid ei tahtnud esialgu vastusega leppida ja pilkasid teda mingi labase munavastuse pärast. Kuid siis selgitas noor preester: “Alguses on muna. Kanamunast sünnib kanapoeg. Kotkamunast sünnib kotkapoeg.”
Vanad preestrid olid salkapidi noormehe ümber ja pilkasid teda tema vastuse üle, nimetades seda vanade üle irvitamiseks.
Aga noor preestripoiss jätkas selgitamisega: “See, keda igaüks usub endast olevat, määrab ära selle, kes temast ka sünnib.”
Kas mõistate loo mõtet? Kõik saab alguse munast. Ja nii saab alguse ka iga inimese keha ühest munast. Munarakust. See, missugune hingevalem ja inimese kood seal kasvama hakkab – see on juba teine lugu.
Miks on inimesed nii erineva võimekusega? Vastus peitub munas ja valemites nende taga – genoomis ja hinges, kes on kingitud.
Järeldused selle loo kohta iseendast tehku aga igaüks ise.
Ja pidage meeles.
Kui te usute endast väga võimekat või suutlikku olevat ning otsite teed iseenda teostuseni, siis mitte kunagi ei tee teid teie püüdluse teel maha need inimesed, kes teist edukamad ja võimekamad on või parasjagu kõrgematel redelipulkadel asuvad. Ärge unustage, et alavääristamisega ja mahatagemisega tegelevad just need inimesed, kes teist alaväärsemad on. Paraku ka need, kelle jaoks tundute te konkurent, ohtlik, liialt tugev, liiga edukas, liiga kiirelt rikastuv, liiga hästi teeniv, liialt edasipüüdlev, liialt tark, intelligentne, silmapaistev, edukas või hakkamasaaja.
Miks inimestel omavahel selline käitumine on? Sellele küsimusele vastake te ise.
Analoogne mudel kehtib ka äris ja isikliku elu edus. Edukas miljonärist ärimees kuskil teises riigis ei tule maha tegema mingis tootmisüksuses ülespürgivat isehakanut meistripoissi, kes enda esimest ettevõtlust püüab püsti panna.
Maha tulevad tegema ikka need, kes tunnevad end nõrgemana ja näevad sind ülespoole pürgimas, kuid oma alaväärsuses ja sinu tegutsemise osas konkurentsi või kadedust tundes- püüavad teist tagasi alla kiskuda.
Seega USK: Usku iseendasse – ärge laske mitte kellelgi mõjutada, muuta ,vähendada ega pisendada. Sul on õigus uskuda iseendast ikka seda, mida sa südames tunned.
Usu punkti alla võiks siia liigitada ka usu Jumalasse. Mitte kellelegi pole õigust sekkuda sinu usku Loojasse, Jumalasse, Kõiksusesse, Algallikasse, Kristusesse või teab kellesse. Usk on igaühe isiklik asi.
See, kas sa usud millessegi kõrgemasse, kes annab sulle lootust, eesmärke, jõudu ja jaksu edasipüüdlemiseks – on sinu enda isiklik asi.
See, kui suur usk on inimesel Kõiksesse Jõudu, on temast muide näha. See paistab välja, see kiirub välja. Kui sinu tugev usk välja kiirgub, siis see võib hakata proovile panema nende isikute usku, kes ennast usus nõrgemana tunnevad.
Siin kehtib jälle sama analoogia, mida ülal mainisin.
Ärge unustage, et eluterve ja end terviklikuna tundev inimene ei lähe teist üles pooma selle eest, kui ta näeb teist uskuvat kellessegi, mida tema maailmas ei eksisteeri.

Eluterve inimene koob oma sokki tugitoolis edasi ja vaatab aknast välja ja laseb teisel uskuda seda, mida ta südames õige arvab olevat.
Mõni võib ju vahele torgata, et aga siis ei peaks peale ka pressima oma arvamusi ja tõde. Olen nõus. Ei peaks. Aga kui keegi kuskil oma nurgas vaikselt oma asja ajab, siis see pole just eriti kellegile pealepressimine. Pigem on pealesurvestamist meil ilmas muudest üldsuse valdkondadest peale imbumas.
Ja no kuulge – siin meie maailmas, kus inimesed abielluvad klaverite ja kasside ja koertega ja kus kits saab oma peremeest kohtusse kaevata, on suur usk millessegi kõrgemasse (või ka valguslastesse) veel eriti süütu asjake.
Maailmas, kus Amazoni virtuaallettidelt müüakse bestsellerina lastepornot kirjeldavaid teoseid, on mingitest valguslapsukesest kõneldu kellegi kogeja poolt kuskil raamatus eriti pisike asi, mille pärast üks eluterve ja terviklikuna tundev inimene võiks end nahast välja tõmmelda. Igalühel omad kogemused, oma tõed ja omad tõekspidamised.
Mina leian, et ühtse maailmarahu ja harmoonia taga seisneb hoopis teineteise tõeruumide vaheline läbisaamine ning nendevaheliste ühiste hulgaosade ruumides vastavate mõistvate arengusamme tegemine kogu terviklikku üldsuse paremust silmas pidades. Kui oli keeruline lause, siis loe mitu korda.
Jätkates põhilise teemaga, siis teine väärtus, mida me ei tohiks kunagi kakkuda teises inimeses on tema …
2. INITSIATIIVIKUS. Enesealgatus ja siiras püüd initsiatiivikalt luua ja midagi ära teha.
Teise inimese enesealgatus on voorus. On inimesi, kellel on kombeks teiste initsiatiivikust maha teha ja laita. Inimest, kes ise omast ajast, tahtest ja vaevast midagi ette võtab, ei peaks mitte vähimalgi määral kritiseerima või midagi ta kallal vinguma. Enesealgatus ja viitsimine on meie maailmas kaduv väärtus, eriti ebamugavate asjade korraldamise, tegemise ja läbiviimise viitsimine. Inimene, kellel on kõrgelt arenenud enesealgatusoskus ja ta veel midagigi soovib siin ilmas korda saada – laske neil tegutseda. Vastasel juhul on meil maailmas üks hall mass noori lapsi, keda on maha tehtud mistahes lennukates algatustes ja ideedes ning selline suhtumine ei too meie põlvkondadele õndsat tulevikku.
Enesealgatusliku pealahakkaja kritiseerimine on umbes nagu see allolev meme. Üks otsustab seda päris tööd teha, teised aga karjas “juhendavad” ja targutavad, kuidas tegema peab. Tihti kuulub selle nn juhendamise hulka ka kriitika.
Kriitika on see, mis lõhub igasuguse töötegemise soovi. Laiskate mittetegevevate isikute kriitika lõhub enamus pealehakkamised, lõhub vabatahtlikud ettevõtmised ja omast vabast ajast, ressurssidest ja tahtest algatatatud ettevõtmised. Ja nii on meil varsti terve ühiskonnas armee inimesi, kes mitte keegi midagi ette võtta ei taha, sest need, kes julgevad, neid hakatakse kohe maha laitma ja kritiseerima…

Ma ei hakka siia punkti pikemalt midagi üldse kirjutamagi. Te igaüks olete piisavalt teadlikud, et aru saada, mida siin mõeldakse.
Ja lõpetuseks. Veidi ka eelpool puudutatud tõest. Absoluutne tõde – see on vaid vanajumala enda kätes. Teistel kõigil – on subjektiivne tõde, mida jagatakse kas vabatahtlikult ennetava või õpetliku kogemusena.
Nende 9 aasta jooksul, mida ma seljataguses spirituaalses valdkonnas igasugu esoteerikute, kanaldajate ja nägijate prognooside ja ennustuste seas olen näinud, siis … mulle näib üha rohkem, et kellelgi inimestest pole antud õigust näha ja teada ette 100% reaalsust, mis realiseerub. Seda, mis inimrahvastega tegelikult juhtuma hakkab ja sünnib.
Ärgem unustagem, et kõike, mida vaatleme ja juurdleme tuleviku ruumides, on vaid killuke nähtust erinevate võimalike potentsiaalsete juhtumite hulgas.
Ja pidage meeles, et kõike seda, mida me vaatleme – on koheselt võimalik ka muuta. Sest on olemas Unviersumi seadus, mis ütleb – et seda, mida tuelviku kohta me näeme, seda koheselt me saame ka muuta ja oma tahtega vormida.
Seega – seda, mis sünnib tegelikkuses – teab vaid vana jumal ise.
Mulle näib tegelikkuses, et selgeltnägijate ja esoteerikute taga, kes soovivad tõe tõrvikut enda käes hoida, peitub tegelikult varjatud soov hoida enda käes võimu. Kelle üle? Ikka nende inimeste valitsemise üle, oma positsiooni üle ja oma mõjuvõimu üle oma sõna osas.
Nii, nagu ma Manifest 2025 webinaris teavitasin – uus aasta on uut moodi. Ma ei hakka teile ennustama mitte midagi uuest aastast ega eelolevate aegade kohta. Ma leian, et te olete siit sealt juba viimastel aastatel piisavalt kuulnud igasugu ennustusi nii sõdadest, viirustest nii kaardimooridelt, kohvipaksu pealt ennustajatelt ja kanaldajatelt.
Inimkond peaks ikka ise tahtma oma saatust ja käekäiku luua, mitte andma nii suure otsustuse kellegi teise hoolde.
Tõtt öelda ei julge ma teile soovitada ka mitte kellegi teise kanaldusi. Sest see, kes räägib 5 aastat tagasi, et Eesti alad jäävad 100 aastat puutumata ja joonistab need lausa kaardile, öeldes, et Puhas Loov Energia nii kõneleb… Võib rääkida nüüd oma loengutel, et sootuks kogu Eesti on 100 aasta pärast põlengus, tulemeres ja katastroofides. (Tsiteerin, mida mulle on jagatud muudest loengutest).
Ja kui te julgete neilt küsida, miks teie info muutus, alles kanaldasite ju mõned aastad midagi muud? Vastatakse: “Pilt muutus”.
Nad ei vasta mitte kunagi – “Ma panin infoga mööda, ma eksisin. Keegi häkkis kanalisse sisse.”
Nad ütlevad sulle “Pilt muutus, sest kõik ju muutub” püüdes sulle jätta mulje, nagu sa ise oled rumal, et sa üldse küsida julged.
Kas te saate aru, et see ei ole reaalsuse vaatlemine? Reaalsus on see, mis sünnib reaalsuses. Mateerias.
Inimesed – hoidke kriitikameelt, päriselt. Ja kuigi üleüldiselt ma usun, et väga palju on inimeste võimekusse kätte antud, arvan ma, et mõned asjad on nii pühad, et neid haldab vaid all mighty ise. Aga – maybe, seal kuskil kaugel on keegi, üks pühak, kellele on kõik inimkonna ajaloo sündmused ette teada… Ja kõikne suur inshallah on just tema välja valinud ja näitab talle päris reaalsust, teades, et seda puhtana hoitakse. Kuid sellisel juhul – peab see reaalsuse ettenägemine ikka väga reaalne olema. No nii reaalne, et kui inimene tahab näha järgmise päeva lotovõidu numbreid, siis ta neid ka näeb ja need ka realiseeruvad. Mitte jälle keegi ei muutnud pilti.
Saate mõttest aru?
Ja nii nagu rääkisin uusaasta webinaril. Hakakem ise enda tulevikku looma. Ja ärge andke oma saatust kellegi teise luua.
Igaüks võiks ikka ise olla oma õnne ja saatuse sepp. Õppige teiste vigadelt. Milleks siis korrata samu ämbreid järele.
Ja mis puudutab uue aasta energiaid, siis iga-aastaste energiavoogude tunnetamine pole tulevikuennustamine, vaid toetavate potentsiaalide ja kosmiliste energiavoogude tundmaõppimine, mida enda loomisevoogudes sünkroonselt kaasa haarata. See on teadliku inimese lähenemine, võttes arvesse, mida iga aasta kosmiliselt kingitusena meile annab, kaasates sellega meie enda elu loomisevastutust igasse päeva. Selline teguviis ei kuulu minu mõistes ennustamise hulka.
Panen teile siia lõpetuseks ühe humoorika, kuid sügava pointiga infograafi.

Vahel tõe otsingutel, me peame kogema esmalt seda, mis on ebapuhas tõde. Selleks et mõista ja õppida eristama ära, mis on tegelik tõde meie jaoks.
Amen selle peale.
Head alanud uut aastat kõigile. Ja olgu see uus aasta teile kõigile täis Kõrgema Mina juhatust, jumalikku tarkust, head äratundmist , kainet eristusmeelt ja indu tegutsemiseks. Sest ükskõik, mida te loote – ainult ligitõmbamisest, manamisest ega visualiseerimisest ei piisa. Vaja on ikka teha ka väärikaid tegusid ning näidata tasakaalus loomist ka vastu.
