Minu üks suvistest lemmiklilledest! Suureõiene kellukas, rahvapäraselt tuntud ka kui kurekann, kurekatel või kurekellukas, on taevaste sõnumite kandja, hinge ärataja ja õrnuse jõu kehastus.
Ta seisab justkui piiril nähtava ja nähtamatu maailma vahel – mitte liiga silmatorkav, ent seda selgem, sügavam ja puhtam oma resonantsis.
Pilt wikipediast.
Sümbol ja tähendus
Kellukas on iidsetest aegadest kandnud kutsumise, äratuse ja hingehelina tähendust:
• Kellukujuline õis meenutab taevakella, mis kutsub ärkama või meenutama.
• Tema õrnad, kuid kindlad varred viitavad tasakaalule – justkui ta hoiaks õit õhus lootuse ja valguse najal.
• Sinakaslilla värvus on seotud kõrgema vaimse nägemise, vaikuse ja inspiratsiooni sagedustega.
Ta on vaikne kutsuja. Mitte karjuja ega murdja. Ta on see, kes heliseb südames, kui inimene seisab künnisel – uue äratundmise, muutuse või vaimse avardumise eel.
Kurekatla kõrgeim eesmärk
Kurekatla kõrgeim ülesanne on:
• Avada hingekõrvad kuulma kõrgemat kutset.
• Ühendada inimese sisemise teadmise ja taevaste juhatuste vahel.
• Kutsuda esile puhas resonants – südahelin, mis puudutab hinge mälu.
• Tasakaalustada nais- ja meesenergia vahelist peent harmooniat.
Kurekatel ei ava ust jõuga. Ta heliseb selle ukse taga, mida on vaja avada. Kui süda on valmis, avaneb uks seestpoolt.
Värvi sügavus ja resonants
Kurekatla õis on tavaliselt helesinine, lavendlililla või vahel valge – kõik need toonid resoneeruvad kõrgema teadvuse ja valguskehade tasanditega.
Mõned kultiveeritud vormid võivad vahel ka heledamates toonides esineda, kuid looduslik väeliin – Eestimaa niitudel ja metsaservadel kasvav tõeline kurekatel – on enamasti just sügavsinine või violetsiniste varjunditega, mis on tugevalt indigo spektris.
See värv pole juhuslik – indigo on seotud:
• Kolmanda silma aktiveerimisega
• Vaikuse sügavuste ja sisemise kuulmisega
• Taevaste teadmiste ja kõrgema intuitsiooniga
• Kosmilise resonantsi ja “ülalt alla” laetava tarkusega
Just see sügav sinine toon teeb kurekatlast värvi kaudu energeetilise portaalitaime – ta on nagu värav, mille kaudu saab siseneda vaikusesse, äratundmisse, sõnatusse taipamisse.
Tema värv ei karju, vaid kõlab vaikselt – otsekui kelluke, mille heli ei kostu kõrvaga, vaid tunnetub hinges.
Märgilised omadused
• Tugev ja püstine vars – märk vaimse sirgjoonelisuse ja keskse ühenduse hoidmisest.
• Õie avatus ainult teatud valgusele – viide, et ainult valguseotsijale avaneb tema väli täielikult.
• Kasvab metsaservades ja niitudel – üleminekutsoonides, mis ise on juba tähendusrikkad – piiritasandid.
Pärimus ja arhetüüp
Vanarahvas ütles, et kui kurekann õitseb rikkalikult, on suvel palju “taeva kingitusi” tulemas – olgu see viljakus, armastus või sisemine selgus. Mõnes kohas on teda nimetatud isegi „laulva kella lilleks“, mis kutsub koju tagasi need, kes on eksinud oma hingeteelt.
Sarnaselt kelladele templites või kloostrites, mille heli kutsub palvele, kutsub ka kurekellukas vaiksele ärkamisele ja sisemisele häälestumisele.
Kurekatla kasutus vaimses töös
• Pühendusrituaalides – kui tahetakse ühenduda kõrgema juhatusega.
• Metsaäärsetes altarites – kus otsitakse vastuseid või taotletakse hinge rahu.
• Meditatiivsetel radadel – tema kõrvale istumine võib tuua visioone või selgeid sõnumeid.
Suureõiene kellukas ei nõua, ei tõmba, ei torma.
Ta lihtsalt seisab, heliseb ja kutsub.
Ta teab, et hing kuuleb teda siis, kui on aeg.
Ta on valguse kell, mis ei helise kõrvus, vaid südames.
Suureõieline kellukas võiks olla üks lilledest, mis teie ruumides suvisel pööripäeval olla võiks – kas vaasis või punutud pärjas. 💙
Amaryllis