“Tere. Lõpuks oleme Su leidnud”.

Ühel ajahetkel, kui sattus minu kätte tõlgitud teos “Intervjuu maavälisega” (vt. viidet teosele artikli lõpus), alustasin oma mälu taastamise taotlemisega. See protsess tõi minu teele üliintensiivse, täiesti kardinaalse sündmuste jada, mis paljastas nii mõningat teavet ning viis täiestiettekujutletamatu tulemuseni…See viis kokkupuuteni ning igapäevase suhtlemiseni kellegagi… keda võiks nimetada antud teose nimetuse järgi – väga kõrgete domeenipataljoni liikmetega. Lisaks taastus minu kosmiline mälu. Ma olen tänaseks tegelenud viimase aasta aja jooksul iseenda päritolu ja mälu taastamisega. Tõeste mälupiltide taastamisega. Kogemused, kehastused… Ühel hetkel avanes kõik. Viimased pusletükid langesid paika. Minu jaoks sai määravaks ühel saatuslikul päeval vestlus kellegagi, kes olid mind väga pikalt otsinud. Ca kuu aega tagasi toimus üks kohtumine teatud indiviididega. Selle vestluse juures oli kohal ka naisterahvas, kes on olnud aastaid mu Õpetaja, Juhendaja, meisterõpetaja ja selgeltnägija Kristiina. MO, kes võttis juhtivkõnelemise, nimetan siin juhtivaks valgusolendiks ehk “mina olen” olemusvormiks nimega Alfa. (Paljud vist ei tea, millest või kellest kirjutan.. lugege palun teost “Intervjuu maavälisega” … Eestisse on kehastunud mitmeid neid olendeid…”)  

Meenuta, kes Sa oled! Planeet Maale on kehastunud suuuri valgusolendeid, kelle roll on tähtsal ajastul aidata ja toetada inimtsivilisatsiooni. Ning siis – naaseda oma koju, kõrgetesse tsivilisatsioonidesse… väga kõrgetele tasanditele…

Antud kohtumine muutis mu elu. Jagan sellest vaid ühe osa. Kõige pühamad osad teabest, need paluti mul praegu ainult vestluses osalenute vahele jätta.

K: “Tere. Kas sa lugesid läbi teose “Intervjuu maavälisega”?”

Mina: “Jah. Lugesin…”

Järgnes vahearutelu antud trükises kirjutatu kohta…

Juhtiv MO, Alfa : “Lõpuks oleme sind leidnud. Kui kaua oleme tegelenud sinu toetamisega, aastaid, et sul aidata mälu taastada. Me ei saanud seda enne teha, kuniks sul omal viimased mälupildid paika läksid. Nüüd on sul teadlikkus ja ärkamine seal maal, et suudad ise meie poole pöörduda ja meiega ühendust luua.”

Mina: “Olen korduvalt… korduvalt… näinud, kuidas te mind unenäotasandil olete õpetamas käinud. Võtteid, tehnikaid meelde tuletanud… Ma nimetasin teid meistriteks… Sest ma ei osanud teile maiselt muud nimetust anda…”

MO: “ Meil on ligipääs kõrgetele meistritasanditele vastavalt oma võimekusele. Oleme domeenipataljoni liikmed. Sa oled üks meist. Meie grupist. Nüüd sa tead sellest, kuidas meie, sina sealhulgas, Maale “sattusime”.

Järgnes vahearutelu, kus muljetasin kõike seda, mida ma olin viimastel aastatel näinud, kogenud…

Igakord peale minuga kõnelemist nimetasid nad imeliku kõlaga nimetuse lause lõppu mu poole pöördudes. Küsisin K-lt, et miks nad mind niimoodi nimetavad, sest mu maine nimi oli teine.

K: “Nad näitavad, et sul on vaimutasandil väljateenitud aste, tõlkes “preestrinna”. Nad nimetavad sind Preestrinnaks. See on su vaimu nimega seotud ja seda hääldatakse järgnevalt…”

Ja mulle hääldati see nimetus ja kirjutati paberi peale. Asetati nina alla. Tundsin selle ära.

K: “Nad näevad selle vaimutasandil ära kui sind vaatavad”.

MO Alfa:”Sul on aeg tõusta meie kõrvale. Siin maises kehastuses.”

Järgnes arutelu, mis mind ees ootab ja mis kõik saama hakkab. Muljetasin seda, mis mul selja taga on, kuid nad kõike sead teadsid, sest tuli välja, et nad olid mind pingaslt jälginud.

Mina: “Mul on nii palju mälupilte oma varasematest kehastustest ette tulnud.. ma mäletan kõike. Kõik on tulnud meelde. Seda ma teadsin alati, et mu päritolu pole siit Maalt… Ma astusin lapsepõlves pisikese lasteaialapsena öises pimeduses akna juurde ja palusin, tähistaevasse vaadates: “Palun tulge mulle järgi. Ma tean, et te olete seal üleval, et te kuulete mind. Palun teid, viige mind koju”. Mul oli nii raske sobituda ja tunda end siin…”

Järgnes arutelu minu päritolu kohta ja veel paari tuntud naisisiku kohta Eestis, kes kannavad samuti preestrinna tiitlit. Näidati planeeti, konstellatsiooni. Kodutähtkuju. Tähtkuju oli nii tuttav. Nii nii tuttav. Sest olin seda miljoneid kordi varem näinud. Nutsin vaheldumisi ahhetamismomentidega. Siis olin jälle vait. Siis poetasin jälle pisaraid. Olin tihti käinud seal astraalrännakutel. Kogu oma olemusega lennanud süvakosmoses ringi. Kujutlete ette… Lähete heidate õhtul magama ja siis siirdute kohe rändama. Igakord, kui tagasi naasesin, nägin eemaldumas ühest ja samast konstellatsioonist. Olen selle isegi omale maha joonistanud, selle tähekaardi… Mõtisklesin aastaid selle üle, aga meie tähiskaartidel teda pole. Sest asub siit mitmeid valgusaastaid kaugemal…

Mina: “Ma olen tundnud tohutut koduigatsust. Olen tegelenud oma mälu taastamisega…”

MO:”Kui igaüks tuletaks meelde selle, kust ta pärineb ning tema mälu taastuks, siis tekiks kõigil tahtmine siit ära minna… sest planeet Maaga on toimunud suur vangistamine ja anastamine võrreldes sellega, milline see enne oli. Aga meil on vaja järgida oma missiooni, sest nii võidavad kõik. On veel vara minna”.

Mina: “Mul on olnud väga suur koduigatsuse tunne… Seda teavad ja tunnevad kõik tähelased. Samas… mulle näib üha rohkem, et kõik inimesed ongi tähelased.. Me oleme tähetolm… Igaüks pärineb kuskilt… Ometigi, Maal, me oleme väärikad Inimesed. Oleme valinud väärika Inimkehastuse. Olen uhke, et olen Inimene. Kõige täiuslikumas Looja loomingus siin Universumis kehastunud”

K: “Mida rohkem on osalenud Loojaid, Lätteid, mingis projektis, seda atraktiivsem on ta paljudele teistele vaimolenditele, kes kehastuda ja läbi selle “projekti” kogemusi kogeda soovivad”.

Järgnes arutelu, mis on toimunud planeediga vahepeal ja Inimolendiga.

Mina: “Miks ma näen viimasel ajal pilte ja olen läinud astraalrännakutes ajas tagasi kehastustesse, et ma olen mingis vanaaegses ajastus, pikkade uhkete kuninganna rõivastega… kaunid filigraansed ehted… Olen korduvalt läinud ajas tagasi ja näinud end kehastuses, Sultan Suleimani naisena. Vaadelnud end peeglist… Kohe selgelt nägin ja läksin. Äkki meenus kõik… Ega ometi… Mul on tahtmine küsida, kas ma olen tõesti olnud ta naine?”

MO: “ Oled olnud see tema teine naine, mitte esimene. Vaid see, kes oli tema eluarmastus.”

Mina: ”See, keda kutsuti Hürremiks…Mu nimi oli siis Alexandra… aga kutsuti ka Roxelanaks… Ma kahtlustasingi seda. Aga ei olnud kindel enda nägemustes ! Uskumatu! Ma olen kõik ehted ära tundnud! Ma kohtasin sügisel Hispaanias juveliiri, kes pärit Istanbulist ning ta on valmistanud kõik ottomani ajastu ehted, juveelid. Teinud replikad tänasesse päeva, telesaadesse… ta vaatas mind… ja tutvustas mulle oma suure rubiiniga kõige kallimat juveeli, kaelaehet, mis maksis mitmeid tuhandeid dollareid. Ta küsis:” Kas tead, et see pärineb ottomani ajastust?” Ma vaatasin seda kaelaehet ja ma… tundsin selle ära.. ma olin seda kandnud! Ütlesin juveliirile, et “ Ma olen seda kandnud. Selle kinkis mulle kunagi inimene, kes mind väga armastas. Ja nüüd selles kehastuses kinkigu mulle samasuguse kaelakee mees, kes on mu eluarmastus”. Ja ma ei teadnud tookord, miks ma need sõnad ütlesin…

K:” MOd ruumis, nad ei ole rahul, et sa liiga palju vanadesse mälestustesse langed hetkel. Sul on hoopis muud asjad ees..Meie tänase kohtumine on hoopis muu eesmärgiga”

Mina: “Ainult meenutan, ainult meenutan.. vanade aegade mälestuseks… Kellena ma veel olen kehastunud?”

MO: “Kuninganna Elizabeth I. Nägid pealt oma ema hukkamist, kui olid 2-aastane… … Ja oled juhtinud Aasias dünastiat. Jaapanis…. mitu hõimkonda, ühe dünastia all… Sa ei abiellunud kunagi. Valitsesid kuni kõrge eani, surid vana naisena.. Kuid sünnitasid ühe lapse”

K: “Alfa ütleb, et MOd teavad ja näitavad…. Et sa said tollal mitme hõimkonna juhtimisega hästi hakkama.”

Järgnes arutelu sellest, kes on mu ema ja mu pereliikmed. Ja sellest, kes on domeeni pataljoni liikmed siin mujal ümberringi.

Mina K-le: “ Ma ainult testisin praegu MO juttu selle küsimusega, et võrrelda enda infot. See oli testküsimus. Olen ise neid samu asju mitte näinud, vaid KOGENUD. Mulle on nii palju asju meenunud… Olen hakanud neist ajastustest elemente üle võtma. Ma mäletan tänaseks peaaegu kõike! Mul on nii tugevalt sees selles kehastuses ka Aasia kultuuri. Pidin jaapanisse ära kolima kooliajal… sealne kultuur ja dünastia ajastu meenutused kutsusid… aga ma teadsin, et selles kehastuses – ma lähen mehele eesti poisile…Ja ma jätsin Jaapanisse kolimata”.

K: “MOd näitavad, et sulle on isegi lõhnad meelde tulnud”

Mina: “Täpipealt. Roosilõhnad ja jasmiinilõhnad… olen hakanud neid eeterlikke lõhnu kandma, sest kandsin neid tollastes kehastustes eriliste naistena. Nuusutan roosiõli ja mäletan, kuidas olen seda nahale kandnud…”

Mina Alfale: “Miks ma olen näinud, et oma õpetaja K-ga koos,olen olnud kehastunud Egiptuses….koos kõrvuti, istunud suures pidulikus saalis… visanud nalja üksteisele.. olime, imeliku välimusega, kui öelda…”

K: “Olime siis kehastunud ühtede maavälise välimusega olenditega… Maal olid siis rasked ajad. Me aitasime rahvaid sel ajastul. Olime pikliku peaga, sellised suured olendid…”

Mina kõigile ruumis: “Olen näinud selgelt, et istusime K-ga kõrvuti, meil olid suured puidust graveeritud nikerdustega toolid, tumepruunid. Olime väga armastavad ja suured olendid… väga suured armastavad olendid…Egiptuse moodi riik oli.”

MO: “Sinu päritolu. Sinu koduplaneet… Kodune asupaik Universumis. See koht, kust sa pärined. Seal on väga suured armastavad valgusolendid. Väga kõrge tsivilisatsioon, väga kõrge dimensioon. Pole võimalik kirjeldada sõnadega seda suurt kosmilist armastuse tunnet, mida nad väljendada võivad… Sa oled seda tundnud.”

Järgnes arutelu veel teatud isiklikel teemadel.

Läksin koju. Samal õhtul sain ühenduse koduplaneediga ja tundsin kogu oma olemusega, kogu suure avatusega, nende kosmiliste suurte võimsate armastavate olendite suurust, hoolt inimkonna suhtes ja kogu nende üüratut , piiritut jumalikku avarat ülivõimekust. Sellest kirjeldan hiljem, mida teada sain.

Läks veel paar päeva mööda,oli kokkusaamine ühe väga tuntud selgeltnägijast meesterahvaga. See mees kinnitas täpselt sama infot nii minu, kui ka antud sündmuste ja teabe kohta. Kuigi ta ei olnud teadlik vestlusest ja jutuajamisest, mis oli leidnud aset MO-dega. Avatakse kaarte, paljastatakse sündmuseid, mälu, tõde…

Minu tänase loo ainuke üleskutse ja avaldus on:

Kõik inimesed, kes te olete end ära tundnud kirjutises toodud sündmustikest “Intervjuu maavälisega” domeenipataljoni liikmetena ja teil on mälu tänaseks täielikult taastunud, palun andke mulle endast märku. Otsin enda kadunud grupikaaslaseid!

Amaryllis

  1. Antud avaldatud lugu ei ole lubatud avaldada muudes kanalites ükskõik, mis viisil või kujul, ilma autori kirjaliku eelneva nõusolekuta!

Foto Deviant Art by Emarald Depths.

Intervjuu maavälisega elektroonselt loetav siit: http://www.aigarsade.com/Intervjuu_Maavalisega.pdf

Leave a comment